Eestlannat keeldutakse nimetamast kõrgele ÜRO digitaalse privaatsuse uurija ametikohale
Aktivistide grupid on öelnud, et konsultatsioonigrupi poolt kõrge hinnangu saanud Katrin Nyman-Metcalf ei oleks USA luuresüsteemi osas piisavalt kriitiline olnud.
ÜRO esimeseks digitaalse privaatsuse uurijaks valitud Katrin Nyman-Metcalfi ametisse asumine sai reedel ootamatu lõpu, kui Inimõiguste Nõukogu sakslasest president protsessi katkestas. Eelnevalt olid mitmed aktivistid juhtinud tähelepanu kahtlusele, et eestlanna ei oleks olnud piisavalt kriitiline USA luureprogrammide vastu, vahendas The Guardian.
Nyman-Metcalf sai Saudi Araabia juhitud „konsultatsioonigrupilt“, kuhu kuulusid ka Poola, Tšiili, Kreeka, Alžeeria, rohkem hääli kui ükski teine kandidaat. Konsultatsioonigrupi otsuse oleks pidanud veel kinnitama Inimõiguste Nõukogu president Joachim Ruecker. Too aga tühistas selle ja nimetas ametisse hoopis konsultatsioonigrupi hinnangutes teiseks jäänud Joseph Cannataci Maltalt.
Rueckeri sõnul oli talle avaldatud kahtlust selle osas, kas eestlanna on ikka antud ametikohaks kõige kvalifitseeritum kandidaat. Ta lisas, et toetub oma otsuses nõukogu liikmete, paljude vaatlejariikide ja kodanikuühiskonna liikmete hinnangutele.
Kuna tegemist on vastloodud ametikohaga, saab esimene uurija seada üles ka digitaalse privaatsuse standardid selle osas, mil määral valitsuste järelvalvetegevust lubatakse ja kui palju nende töösse sekkutakse.
Nyman-Metcalfi sõnul nähakse Eestit vahel Ameerika-meelsena ja Ruecker oli talle ka öelnud, et kodanikeühenduste arvates ei ole ta antud ametipostiks piisavalt „aktivist“. Rueckeri seisukohta kommenteerides ütles Nyman-Metcalf, et tema pihta tulnud kriitika näis talle ennekõike väljendavat Edward Snowdeni seisukohti.
Täielikku privaatsust ei saa olla
Lisaks leidis ta olevat imelik, et teda kritiseeritakse ütluse eest, et täielikku privaatsust ei ole olemas.
„Me näeme igal pool neid digitaalse jälgimise skandaale ja muidugi on see häiriv. Aga samal ajal on olemas ka aina kasvav surve teha midagi terrorismi vastu. Siin on palju asju, mis mõjutavad arvamust eri suunas,“ ütles Nyman-Metcalf.
Eesti suursaadik ÜRO juures Genfis Jüri Seilenthal ütles Reutersile, et digitaalne privaatsus peab küll olema garanteeritud, aga see garantii ei tohi kindlasti laieneda „terroristidele ja lastepornole“. Seilenthal ütles Nõukogule, et sellise otsuse langetamisega ignoreeris Ruecker kolme olulist kriteeriumit: asjatundlikkust, soolist tasakaalu ja piirkondlikku esindatust. Ta lisas, et Ruecker „lihtsalt ei saa selles asjas objektiivne olla“.
Suursaadiku hinnangul on Nyman-Metcalfis „USA kandidaadi“ nägemine „täielik jama“, kuigi ta tunnistas, et Snowdeni ja vangistatud USA sõjaväelase Chelsea Manningu avaldatud info on antud kontekstis ilmselge probleem.
USA saadik Inimõiguste Nõukogus Keith Harper ütles vaid, et on Rueckeri otsuses pettunud. Tema sõnul peaks nõukogu soolisele tasakaalule rohkem tähelepanu pöörama. „Me võtame teadmiseks, et konsultatsioonigrupi poolt kõige kõige parema hinnangu saanud kandidaat on kõrgelt kvalifitseeritud naisterahvas, keda samas tööle ei valitud. See on kahetsusväärne.“
Valituks osutunud Cannataci ei soovinud seda teemat kommenteerida. Nii Seilenthal kui ka Nyman-Metcalf ütlesid, et neil ei ole temaga probleeme.
„Ausalt öeldes olen ma viimaste päevadega nende poliitiliste mängude vastu huvi kaotanud, nii et selline lahendus oli mulle üsna suureks kergenduseks,“ ütles Nyman-Metcalf. „Ilmselgelt oldi minu kandidatuuri vastu ja leiti ka vajalik lahendus.“
