Rootsi välispoliitika analüütik Erik Brattberg vahendas sotsiaalvõrgustikus Twitter Dagens Nyheteri uudist, mille kohaselt oli tegu vene T-22 tüüpi hävitajatega ja et intsident leidis aset Gotlandi lähistel, kus toimus samal ajal suur Almedaleni poliitikafoorum.

Iltalehe andmetel leidsid vahejuhtumid aset Läänemere kohal umbes poolel teel Stockholmist Mariehamni. Pärast teadet, et läheduses on tundmatu lennuk, muutis Estonian Airi lennujuht reisilennuki lennusuunda.

"Täpset infot lennuki asukohast ei olnud, nii et ärapööramine tehti pimesi. Põike õnnestumine oli sisuliselt loterii. Nad ei saanud teha muud, kui loota, et see põige tehti õigesse suunda," ütles Iltalehele anonüümseks jääda soovinud allikas.

Estonian Airi pressiesindaja Ilona Eskelineni ütles Delfile, et tegu oli Estonian Airi lennuga Stockholmist Tallinna, mille käigus informeerisid lennujuhid meeskonda tundmatust õhusõidukist ja edastasid selle täpsed koordinaadid.

"Lennujuhtide korraldusel pöörduti esmalt vastavalt standardprotseduuridele vasakule ning seejärel laskuti juhiseid järgides madalamale," lausus Eskelinen, kes lisas, et lendu jätkates oli vahemaa tundmatu õhusõiduki ja Estonian Airi lennuki vahel 4000-5000 jalga. "Tegu oli kontrollitud ja igati ohutu laskumisega madalamale lennukõrgusele."

Sarnased olukordi, kus lennuk muudab tundmatu õhusõiduki tõttu suunda, on Eskelineni kinnitusel ette tulnud ka varem. "Sellistel juhtudel tegutsetakse vastavalt lennujuhtide instruktsioonidele, et tagada lennuohutus ja piisav vahemaa õhusõidukite vahel."

Ohtlik olukord tekkis ka SASi lennukile

Tundmatu lennuk tekitas ohtliku olukorra ka piirkonnas lennanud SASi lennukile. „Kui lennuk avastati, vähendas piloot lennukõrgust. Kokkupõrkest jäi puudu vaid mõni minut.“

Rootsi uudisteportaal DN.se kirjutab, et Rootsi hävituslennukid said käsu kaht Venemaa pommituslennukit Tuplev TU-22 jälitada.

Vene lennukid püsisid Rootsi relvajõudude teatel üksnes rahvusvahelises õhuruumis.

Õhuruumi rikkumine on igapäevane

Iltalehti kinnitusel on selliseid juhtumeid Soome õhuruumi lähedal igapäevaselt ja õhuruumi rikkumiste arv on sel aastal juba kolmekordistunud.

„See on Venemaa-poolne kiusamine ja jõu näitamise soov. Venemaa käitub oma suva järgi, selliste lendude ajastust ja asukohta ei ole kuidagi võimalik ette ennustada,“ kirjutas Iltalehti.

Allika sõnul on arusaamatu, miks Soomel ei ole ligipääsu esmastele radariandmetele, mille abil oleks võimalik „pimedad lennukid“ avastada.

„Siin mängitakse inimeludega. Lennujuhtide õudusunenägu on teha kokkupõrgete vältimise otsuseid äraarvamise järgi.“

Siiski ei ole Soome lennunduse infrastruktuuri eest vastutav Finavia leidnud raha radari algandmetele ligipääsuks. Arvutuste kohaselt maksaks see ligi miljon eurot.