Autorollo skandaal läks maksumaksjale maksma 325 000 eurot
Välisminister Keit Pentus-Rosimannusele ameti maksma läinud Autorollo skandaal pole mitte mingi tühine tsiviilvaidlus raha üle, vaid selle käigus sai maksumaksjale kuuluv sihtasutus Kredex 324 373 eurot kahjumit. Maksumaksja raha kadumamineku üksikasjad on hämarad, aga üsna valgustav on selles küsimuses 31. juuli ringkonnakohtu lahend, millele tuginedes on võimalik üsna hästi asjade käik rekonstrueerida.
2008. aastal tahtis Pentus-Rosimannuse isa Väino Pentus ärikaaslane Tiit Pohlalt ära osta Pohlale kuuluva osa transpordifirmast Autorollo.
Väino Pentuse firma OÜ Naitsirk laenas Swedbankist 9 miljonit krooni, et Pohlalt Autorollo ära osta. Laenu garanteeris maksumaksjale kuuluv SA Kredex. Laenu saamiseks pöördub Rain Rosimannus Swedbankis töötava Ülo Kallase (Siim Kallase poeg) poole, kes (enda sõnul) viib "õiged inimesed kokku". Eelnevalt oli Nordea laenust keeldunud, kirjutas Eesti Ekspress.
2008. aasta lõpuks oli Autorollo sisuliselt maksejõuetu, aga jätkas tegutsemist. Aprilliks 2010 oli Autorollo tegevus sattunud kriitilisse olukorda, 21. aprillil esitas Autorollole kütust müünud firma Port One pankrotihoiatuse. Väino Pentus oli samal ajal haiglas ravil ja Keit Pentus-Rosimannus koos oma abikaasa Rain Rosimannusega kutsusid appi advokaat Siim Roode, kes aitas Autorollo varast tühjaks kantida. Vähemalt selline on asjade käik, mida ringkonnakohus oma otsuses kirjeldab.
Autorollo tõsteti kiirelt varast tühjaks, aga mis siis Swedbanki võlast ja sellest Kredexi käendusest sai?
Swedbank oli laenulepingu 13. juulil 2010 üles öelnud. 2. septembril 2010 lubas Siim Roode Swedbankile ise pankrotiavalduse kohtule esitada, kuid
seda ei teinud, kuigi teadis, et Autorollo on püsivalt maksejõuetu. Seni, kuni Roode venitas Autorollo pankroti tunnistamisega, firma kahjum vaid kasvas.
Autorollo peamine vara ehk autod ja haagised kanditi sealt välja juba mais 2010, peale seda firma tegevus sisuliselt lõppes. Peale seda seisnes Autorollo edasine tegevus Roode enda sõnul ainult vaidluses Tiit Pohla ja Swedbankiga.
Kui Autorollo oli lõpuks varatuna pankrotti läinud, tõmbasid asjaosalised otsad kokku. Swedbank nõudis Kredexilt garantii sisse ja nii tekkis 327 873 euro suurune nõue Autorollo vastu. Kuna Roode oli Rain Rosimannuse ja Keit Pentus-Rosimannuse juhendamisel Autorollo tühjaks kantinud, ei pidanud Kredex ega ka teised suuremad võlausaldajad raha tagasi saamist realistlikuks ja nõue müüdi peenraha eest maha.
Võla ostmisest oli huvitatud vaid üks firma, kes sai selle enda kätte 3500 euro eest. See võlausaldaja jätkas võlgade sissenõudmist, kuni saabus eelmise nädala ringkonnakohtu otsus, mis, nagu juba ülal öeldud, nimetas Autorollo tühjakskantimises vastutavaks Roode, Rosimannuse ja Pentus-Rosimannuse ja käskis neil solidaarselt kahju hüvitada.
Maksumaksja sai seega Autorollo skeemist üle 300 000 euro kahjumit. Hiljutine ringkonnakohtu otsus maksumaksjale raha ei too, sest nagu öeldud, pidas Kredex oma nõuet lootusetuks ja müüs kopikate eest maha.
Miks aga üldse otsustas Kredex mõjuka poliitiku isa laenu käendada? "KredEx langetas käendusotsuse OÜ Autorollo laenu osas 2008. aasta mais, hiljem täiendavaid käendusi ei ole antud. Laenukäenduse otsuse tegemisel hinnati ettevõtte senist tegevust, esitatud äriplaani ning finantsprognoose," kommenteeris Kredexi kommunikatsioonispetsialist Tarmo Seliste.
"Laenukäenduse taotlemisel vastas Autorollo omakapital äriseadustikus sätestatud nõuetele, ettevõttel ja selle omanikul ei olnud ületähtajalisi ajatamata võlgnevusi, ettevõte oli võimeline võetavat laenukohustust teenindama ja võttis endale esmase vastutuse. Ettevõtte seis oli otsuse tegemise hetkel tugev ning esitatud äriplaan positiivse pikaajalise väljavaatega," lisas Seliste.
