Luman: ütlesin lihtsalt, et igal inimesel õigus oma au ja väärikuse kaitseks pöörduda politseisse
Pärast seda, kui neli TTÜ kuratooriumi liiget esitasid allkirjastatud pöördumise, kus soovisid rektorivalmiste tulemuse vaidlustamist ja kordushääletust, sai TTÜ kuratooriumi liige Mart Saarma väidetavalt ähvardavas toonis telefonikõne Jaak Aaviksoo pooldajalt ja samuti kuratooriumi liikmelt Toomas Lumanilt.
Luman kinnitas, et tegemist oli ühest paljudest meeste omavahelistest vestlustest ning konkreetses kõnes soovitas tal tõsiselt järele mõelda, milliste meestega on Saarma liitunud Jaak Aaviksoo vastu.
Toomas Luman ütles, et olukorras, kus Saarma väitis kindlalt, et ei tea, kes neist neljast Aaviksoo vastu hääletanud inimesest kirjutas sedelile poolthääle, peaks ta mõtlema, kas ta soovib nende kolme inimesega kindlalt ühel seisukohal olla. "Ma tõdesin, et sel juhul need inimesed petavad teda, et siis ta peaks mõtlema, kas tal on mõistlik nende inimestega koos olla kindlal seisukohal, kui ta ei tea."
Lumani sõnul on täiesti välistatud, et keegi tegi mingit valskust hääletuse ajal, sest kogu valimisprotsess toimus kuratooriumi silme all, hääletuskast ei käinud kordagi ruumist väljas ning sedeleid oli täpselt 11. "Järelikult keegi nendest neljast inimesest, kes ütles, et tema ei ole poolt hääletanud, tegelikult hääletas poolt. Ja kui härra Saarma ei tea - nagu tema mulle väitis -, et kes see seda tegi, siis järelikult keegi ei räägi temale tõtt. Tema oma oma renomeega ei ole võib olla siis mõistlik, et ta on selles pundis ja tema ütles selle peale, et ta peab siis mõtlema." Luman ütles, et peab Saarmat soliidseks inimeseks ja usub tema väidet.
Kommenteerides võimalikku ähvardust politsei ja kohtuga, ütles Luman, et kui Saarma ja teised süüdistavad kedagi hääle võltsimises, siis on küsimus selles, et võltsima pidi konkreetne isik. "Antud hetkel viidati justkui nendele inimestele, kes seda hääletusprotseduuri läbi viisid, selles nende kirjatöös. Ja ma lihtsalt ütlesin, et Eesti Vabariigis on igal inimesel õigus oma au ja väärikuse kaitseks pöörduda politseisse. Mina olen täiesti kindel, et Laur Hiob ega Kai Aviksoo ei teinud mitte midagi valesti. Ja kui selline süüdistus pannakse õhku, siis see on väga tõsine süüdistus, eriti kuna üks neist on jurist, ja ma küsisin tõesti, et kas ta selle peale on mõelnud, et kui Laur või Kai läheb politseisse, teeb avalduse, et nende au, väärikust ja ametiuhkust on solvatud, neid on laimatud. Siis selgitatakse lõpuks välja, kes milles süüdi on."
Nii Luman kui Saarma kinnitavad, et on kauaaegsed tuttavad ning tegemist oli ühest paljudest vestlustest.
Mart Saarma sõnul rõhutas Luman telefonivestluses, et on Eestis väga mõjuvõimas mees ja lisas, et ta teab väga hästi, kes kuidas hääletas ja millised on olnud eri inimeste motiivid. "Ta hoiatas mind, et ma ei tea, milliste meestega olen punti löönud," kirjeldas akadeemik telefonikõne kulgu ja mainis igaks juhuks, et mingit "punti" pole olnud. "Me juhtusime hääletama teistmoodi kui seitse inimest."
"Lõpuks soovitas Luman mul väga põhjalikult mõelda, millise poole ma valin. Tegelikult võttes ähvardas, et mul ja kolmel kolleegil võib tulla tegemist politsei ja kohtuga."
Saarma kinnitas, et ta rääkis sellest kõnest ka sõpradele ja mitmetele kuratooriumi liikmetele ning informeeris sellest ka rektor Andres Keevallikut. Kuratooriumi liige Rainer Kattel kinnitas, et vastava sisuga e-kirja oli Saarma tõepoolest ülejäänud kolmele liikmetele saatnud.
"Ma ei ole viimase 25 aasta jooksul sellist telefonikõnet saanud," kirjeldas Saarma toimunut. "Seda tüüpi asjaajamine demokraatlikusse ELi kuuluvasse riiki ei kuulu. See veel enam süvendas mu muljet, et tegemist ei ole parima rektori kandidaadi valimisega, vaid siin on mingid muud motiivid. Mis need on, see jääb mul täiesti arusaamatuks."
Kuratooriumiga tekkinud segadusest rääkides ei kiirusta Saarma kellelegi näpuga näitama, pigem tunneb ka enda süüd, kuna ei nõudnud rektori valimistel karmimaid reegleid. "Ka mina ei olnud piisavalt nõudlik, et hääletamine oleks toiminud rangelt ja rahvusvahelistele standarditele vastavalt." Hetkel näeb Saarma ainsa lahendusena kuratooriumi tagasi astumist, kuna on saanud selgeks, et see ei ole võimeline oma tööd tegema.
Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) kuratoorium valis 22. mail TTÜ uueks rektoriks akadeemik Jaak Aaviksoo. 11 liikmest oli Aaviksoo poolt 8, vastu 3. 11. juunil esitasid neli kuratooriumi liiget (Heiti Hääl, Rainer Kattel, Margus Lopp, Mart Saarma)allkirjastatud pöördumise, kus soovisid valimistulemuste vaidlustamist ja kordushääletust. Nimelt hääletasid nad endi sõnul kindlalt Jaak Aaviksoo rektoriks saamise vastu, kuid hääletussedelid seda tulemust ei kajastanud. Nelja vastuhäälega ei oleks Aaviksoo valituks saanud.
Täna kell 11 koguneb TTÜ kuratoorium, et hääletada, kas Jaak Aaviksoo kinnitatakse rektori ametisse või mitte.
Kuratoorium on TTÜ kõrgeim juhtorgan, kes vastutab TTÜ arengu eest ja tagab tema eesmärkide saavutamise. Kuratoorium koosseisu kinnitab viieks aastaks Vabariigi Valitsus korraldusega haridus- ja teadusministri ettepanekul. Praegusesse koosseisu kuuluvad Sandor Liive (esimees), Ardo Kamratov (asesimees), Anneli Heinsoo, Heiti Hääl, Rainer Kattel, Robert Kitt, Margus Lopp, Toomas Luman, Mart Saarma, Renno Veinthal ja Andres Öpik.
