Osa eurosaadikuid õhutas Kreekat euroalast lahkuma
Kreeka võlakriis ja võimalikud lahendused olid kolmapäeval, 8. juulil arutelul Euroopa Parlamendi täiskogul, kui istungitesaalis sai sõna peaminister Alexis Tsipras. Osa saadikuid kritiseeris Tsiprase tehtud ettepanekute puudulikkust, osa aga tunnustas peaministrit ja õhutas teda eurotsoonist lahkumisele.
Ülemkogu president Donald Tusk lausus istungitesaalis, et usalduse taastamisel käib võidujooks ajaga. "Ma ei hakka siin arutama, kas Kreeka referendum oli õige või vale. Igaüks näeb seda erinevalt. Kuid nüüd tuleb meil edasi liikuda. Mis on möödas, see on möödas," sõnas Tusk.
Euroopa Komisjoni juht Jean-Claude Juncker lausus, et Kreeka kriisile vastust andes ei saa eirata vajadust liikuda edasi majandus- ja rahaliidu süvendamisega.
Peaminister Tsiprase sõnul näitab Kreeka kriis eurotsooni võimetust leida pikaajaline lahendus. Tsipras märkis, et ELi finantsabi pole kunagi jõudud Kreeka inimesteni, sest vahendid kulusid pankade päästmiseks ning just seetõttu ei ole kärpekavad kunagi leidnud Kreekas ühiskonna toetust.
"Meil tuleb tunnistada ja nõustuda asjaoluga, et suurema osa Kreeka rahva hinnangul ei ole neil muud võimalust, kui nõuda sellest ummikseisust väljapääsu," rääkis Tsipras. Ta lisas, et Kreeka on muudetud "kärpelaboriks."
Rahvaparteid fraktsiooni nimel kõnelenud Manfred Weber kritiseeris Tsiprast, kuna viimane on saabunud võlakõnelustele puudulike ettepanekutega. "Teie eesmärgiks on provokatsioon, meie eesmärgiks on kompromiss. Te soovite läbikukkumist, meie õnnestumist. Teile ei meeldi Euroopa, meie armastame Euroopat," rääkis Saksamaad esindav saadik.
"Te räägite väärikusest, kuid Te ei räägi järjepidevalt tõtt oma rahvale. Seda ei saa pidada väärikaks," lisas Weber. Ühtlasi tõi ta välja, et ELis on viis madalama elatustasemega riiki kui Kreeka. "Kuidas Te neile selgitate, et Kreeka ei suuda enam kärpeid taluda?"
Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide esindaja Gianni Pittella hinnangul on olemas tingimused, et jõuda võlakriisi osas veel sel nädalal kokkuleppeni. "Tööturu toetamiseks, korruptsiooniga võitlemiseks ja maksude kogumiseks mõeldud reformiotsused sõltuvad nüüd valitsusest," ütles Itaalia saadik.
"Need meetmed on vajalikud mitte seepärast, et Euroopa neid peale sunnib, vaid seetõttu, et nendest saaksid kasu Kreeka kodanikud," märkis Pittella. Ühtlasi tuleb tema hinnangul võtta päevakorda võla restruktureerimine.
Keda või mida üritatakse päästa?
"Midagi on mäda Kreekas, kuid saamoodi on midagi mäda Euroopa Liidus," ütles Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsiooni kuuluv Ryszard Legutko. Praeguse "teatri" jätkudes ei ole tema sõnul enam võimalik mõista probleemi iva. "Keda või mida üritame me päästa? Kas see on rahaliit, Kreeka ühiskond, valitsuse usaldusväärsus, võlausaldajad, Angela Merkeli reputatsioon või veelgi seotum ühendus?" rääkis Poolat esindav saadik.
Liberaalide esindaja Guy Verhofstadt rõhutas vajadust selge tegevuskava ja konkreetsete ettepanekute järele. "Oleme paremäärmuslaste toel liikunud viis aastat kuutõbistena Grexiti suunas. Viimastel kuudel on see muutunud Grexiti poole tormamiseks." Belgiat esindav saadik lisas, et küsimus ei seisne selles, kes tasub lõpuks arve – kas meie või teie. "Grexiti eest tasub lõpuks tavaline Kreeka kodanik."
"Leidkem lahendused, mis on jätkusuutlikud ja ei paku vaid lühiajalist rahulolu. Austagem inimesi ja austagem Euroopat, austagem pühapäeval tehtud otsust," rääkis vasakpoolsete liitfraktsiooni ja Saksamaad esindav Gabriele Zimmer.
Roheliste ja Euroopa Vabaliidu nimel sõna võtnud Rebecca Harms ütles Tsiprasele, et ootab konkreetseid ideid reformide ja parema tuleviku jaoks ning mitte vaid sõnu, mis lubavad teha lõpu korruptsioonile ja teistele probleemidele. "Otsused tuleb langetada sel nädalal." Ühtlasi tuletas Saksamaad esindav saadik Tsiprasele meelde, et "demokraatia ja Putin ei lähe kokku."
Nigel Farage Vaba ja Otsedemokraatliku Euroopa fraktsioonist kritiseeris oma pöördumises euro kasutuselevõttu. "Kui ilma rahvalt nõusolekut küsimata üritatakse erinevaid inimesi või majandussüsteeme üheks liita, siis ei saa sellest suure tõenäosusega asja. Me ei räägi siinkohal ainult Kreekast. Vale valuuta on kasutusel kogu Vahemere ääres," rääkis Ühendkuningriigi saadik.
Rahvaste ja Vabaduste Euroopa fraktsiooni nimel kõnelenud ja Prantsusmaad esindav Marine Le Pen märkis, et euro ja kärped on kui siiami kaksikud. "Kokkuhoiupoliitika eest saab põgenema vaid eurost loobudes."
Fraktsioonilise kuuluvuseta Kreeka saadik Eleftherios Synadinos keskendus oma sõnavõtus Saksa okupatsiooni tõttu Teise maailmasõja ajal hukkunud miljonitele inimestele ja samast ajast pärinevale Saksamaa võlale Kreeka ees. "Miks keeldutakse selle teema kaasamisest võlaküsimusse?" küsis Synadinos, kelle sõnul suudavad kreeklased ellu jääda ka väljaspool euroala.
Viimane võimalus
Tsipras lausus debati lõpus, et vastupidiselt osa EP saadikute süüdistustele, on Kreeka siiski käinud välja ettepanekud reformideks ja asunud otsustavalt võitlema maksudest kõrvalehoidumisega. "Ettepanekutega kaasneb pühendumus fiskaalsetele eesmärkidele. Kuid meil on suveräänne õigus suurendada kasumit teenivate ettevõtete maksukoormust ja mitte puutuda pensioneid," rääkis peaminister.
Ühtlasi tuletas Tsipras meelde, kuidas peale kahte maailmasõda kustutati 1953. aastal solidaarsusaktina 60 protsenti Saksamaa võlast. "On aegu, mil inimeste kõige üllamaks seaduseks on õiglus inimeste vahel," lausus Sophoklest tsiteerinud Tsipras.
Kõnelejatevooru lõpus uuesti sõna saanud Junckeri sõnul oli Kreeka otsus läbirääkimistelaua tagant lahkuda vale. "Oleksime jõudnud kokkuleppeni, kui kõnelused poleks katkenud." Juncker lisas, et on alati seisnud vastu pensionikärbetele, mis mõjutavad kõige vaesemaid.
"Vajame ühtsust. Mitte seepärast, et ühtsus on kena idee, vaid kuna ühtsus on asendamatu konkreetsete otsuste tegemisel. Kui me ei ole Kreeka suhtes ühtsed, siis ärkame nelja päeva pärast teistsuguses Euroopas. See on tõesti ja ausalt viimane hoiatus nii Kreekale kui meile endile. See on meie viimane võimalus," kõneles ülemkogu juht Tusk.
