Uue välisministri Marina Kaljuranna tegi kuulsaks pronksiöö

Marina Kaljurand oli Eesti suursaadik Venemaal ajal, kui pronkssõduri äraviimise peale pahandavad Vene võimu mahitusel tegutsenud noorteorganisatsioon Naši aktivistid ründasid Eesti saatkonda. Need pingelised päevad 2007. aastal tegid Marina Kaljurannast Eesti ühe kõige tuntuma diplomaadi.

2. mail 2007 korraldas Eesti saatkond Moskvas pressikonverentsi, et selgitada Eesti valitsuse otsust pronkssõdur üle viia kaitseväe kalmistule.

Raadiojaama Ehho Moskvõ korrespondendi sõnul tungisid pressikonverentsi ruumi mitukümmend 16-19 aasta vanust naši aktivisti, kes karjusid "Faššism ei lähe läbi!". Ruumi tunginud aktivistide ja seda kaitsvate Eesti politseinike vahel läks rüseluseks, mille käigus politseinikud pidid enda kaitseks ka gaasi kasutama.

Vahejuhtum Naši aktivistidega toimus ka järgmisel päeval, kui nad üritasid peatada saatkonnast lahkuda proovinud Kaljuranna autot.

"Jah, ühel pressikonverentsil mind rünnati või prooviti rünnata. Sõimu ja muud pole mõtet meenutadagi. Terve linn oli plakateid täis kleebitud, kus peal minu foto ja tekst "fašistliku riigi esindaja"," rääkis Kaljurand eelmisel aastal Ekspressile.

Diplomaaditöö Moskvas polnud ka parematel päevadel mingi meelakkumine. "Kogu Moskvas töötamise ajal ei saanud ma kordagi kohtuda Venemaa presidendi välissuhete nõunikuga. Aga diplomaadina pead sa suutma kohaneda. Kui näed, et niipidi ei tööta, tuleb proovida teistmoodi. Kogu selle aja jooksul, kui inimesed tänavalt mind ära tundsid, ei öeldud mulle halvasti. Pigem suhtuti huviga ja kui midagi öeldi, siis seda, et nad pole küll nõus kõigega, mida Eesti Vabariik teeb, aga et nad pole nõus ka teise poolega – ehk diplomaatidega ei sõdita ja diplomaate ei kiusata," ütles Kaljurand.

Kaljuranna ema on venelane, isa lätlane, kes aga tema kasvatamises ei osalenud. Emaga räägib ta vene keelt, abikaasa ja lastega eesti keelt.

Vene päritolu aitas teda ka diplomaaditööl Venemaal. "Nad nägid inimest, kes räägib vene keelt nagu nemadki, aga samas Moskvas nimetati mind fašistiks. Loomulikult küsiti selle peale: aga kuidas te oskate niimoodi vene keelt? Ja alati jõudsime välja sinna, et mu ema on venelane, et meie perekond on Eestis elanud põlvkondi, et oleme Eesti kodanikud, et oleme Eesti patrioodid. Tänu sellele oli mul ka väga hea selgitada, kuidas on võimalik teise rahvuse esindajana elada Eesti ühiskonnas nii, et panustad sellesse ühiskonda, oled selle patrioot ja samas ei unusta oma juuri," rääkis Kaljurand.

Kaljurand oleks Taavi Rõivase valitsuses ainus venelane, sest samuti vene päritolu sotside esimees Jevgeni Ossinovski otsustas valitsusse mitte minna.

Kaljuranna minekuga valitsusse ei väheneks ka naiste arv valitsuses, vaid neid oleks endiselt kaks nagu ka enne Keit Pentus-Rosimannuse tagasiastumist. 52-aastane Kaljurand tõstab ka keskmist vanust valitsuses, kus on palju 30. eluaastates mehi.