Kas Vene õhujõud peavad Kremli pandud pingele vastu? Pooleteise kuuga kuus õnnetust

Alates juuni algusest on õnnetustesse sattunud kuus Vene sõjalennukit. Kas tegemist on märgiga selle kohta, et õhujõud ei pea vastu Kremli sõjalise jõu demonstreerimise vajadusest tekkinud pingele?

Viimane intsident leidis aset teisipäeval, kui strateegiline pommitaja Tu-95MS kukkus alla Kaug-Idas. Allikas ütles TASS-ile, et õppe- ja treeninglennul olnud lennukil ütlesid üles kõik neli mootorit, vahendab Moscow Times.

Viis pommitaja meeskonnaliiget hüppasid langevarjudega välja ja jäid ellu, kuid kaks hukkusid.

Teisipäevane õnnetus oli juba teine Tu-95 kaotus pooleteise kuu jooksul. Samal perioodil on alla kukkunud veel neli sõjalennukit.

Põhiprobleem, mis Vene sõjalennukeid sellise tempoga hävitab, on tihendatud patrullid ja sagenenud õppused pärast Ukraina kriisi algust 18 kuud tagasi, ütlesid lennunduseksperdid Moscow Timesile.

„Vene lennumasinad pole kunagi olnud mõeldud olema hästi hooldatavad, nad olid mõeldud lendama kümme aastat ja siis äraviskamiseks,“ ütles rahvusvahelise riigikaitsealase konsultatsioonifirma IHS peaanalüütik Mark Bobbi.

Venemaa õhujõudude moderniseerimisprogramm paistab Kremli ambitsioonidele rahvusvahelisel näitelaval jalgu jäävat.

„Isegi suurte eelarvetega viimase kümne aasta jooksul ei ole Venemaa olnud suuteline oma lennukiparki piisavalt kiiresti rekapitaliseerima, et edestada vananemiskõverat; punkti, kust ei saa tagasi tulla, kui lennuk ei peaks enam lendama ja õnnetuse risk suureneb,“ märkis Bobbi.

Venemaa kaitseministeeriumile lähedane anonüümseks jäänud allikas ütles, et lennukite kaotamises on süüdi ka pilootide väljaõpe.

„Paljud piloodid Venemaal on tänapäeval noored või puudub neil lennukogemus,“ ütles allikas, tuues välja, et Venemaa hakkas alles hiljuti ostma arenenud simulaatoreid, et anda noortele pilootidele rohkem harjutusvõimalusi enne, kui nad kokpitti istuvad.

Alates eelmisest kuust kukuvad Vene lennukid taevast alla kiires tempos. TASS-i andmetel juhtus perioodil 2010-2014. aasta keskpaik umbes 30 õnnetust ehk umbes üks iga kahe kuu kohta.

Juuni alguses kukkus Astrahanis alla hävituslennuk MiG-29. Vaid kaks ja pool tundi hiljem kukkus õppusel Voroneži oblastis alla hävitaja-pommitaja Su-34. Õnnetustejada jätkus Tu-95-ga juhtunud õnnetusega õhkutõusmisel mõned päevad hiljem. Lennuki mootor süttis ja ta sõitis stardirajalt välja. Juuli alguses jäeti õnnetuste tõttu maapinnale kõik hävitajad MiG-29 ja ründelennukid Su-24. Ning teisipäeval kukkus alla teine Tu-95.

Teise Kaug-Ida Ukrainka baasist pärit Tu-95 kaotus mootoririkke tõttu viitab tuntud teemale – eakate lennukite ja nende mootorite kehvale hooldamisele.

Venemaa püüab neid lennukeid moderniseerida, kuid suudab praegu toota umbes kümme uut mootorit enam kui 60 suure neljamootorilise lennuki jaoks.

Tu-95-d võeti Nõukogude õhujõududes kasutusele 1956. aastal ja nende tootmine lõpetati 1994. Nad on võimelised kandma tuumapomme ja tuumarakette.

Tu-95 puhul ei tähenda vana lennuk tingimata suuremat õnnetuste arvu. Lennuki konstruktsioon on iseenesest hea ja see on teeninud aastakümneid ilma suuremate probleemideta. Ka USA lendab 1950. aastatel projekteeritud pommitajatega B-52.