Eesti kasvas 112 ruutkilomeetrit suuremaks

Maa-amet on viimastel aastatel tehtud aeropildistamise ja laserskaneerimise andmete abil täpsustanud Eesti haldus- ja asustusüksuste piire ja pindala. Võrreldes varasemaga on valdavalt tegu 1 protsendi piiresse jäävate muudatustega.

"Kui seni oli käibel ligi 20 aastat tagasi paberkaartidel fikseeritud nn statistiline pindala, siis nüüd kasutatakse elektroonilistest andmekogudest pärinevaid märksa täpsemaid andmeid," selgitas Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits tänases pressiteates. "Näiteks aastaid tagasi kasutati paberkaardil piiri märkimiseks pliiatsit või markerit, mille joone laius võis anda piiri asukoha lausa 50-meetrise nihkega. Nüüd on tänu tänapäevastele tehnilistele võimalustele aluskaartide kvaliteet oluliselt parem, piiride määramise täpsus on tõusnud ning tulemused usaldusväärsemad."

Suuremate erinevustega tuleb arvestada just veepiiri (meri, vooluveekogud) omavatel haldusüksustel, sest nende halduspiir viiakse kokku kaldajoonega. Peamised muudatused tulenevadki Läänemere, Peipsi, Võrtsjärve ja Narva jõe ning Narva veehoidla kaldajoone muutustest. Näiteks Narva linna pindala tuli korrigeerida just veehoidlaga seoses 20 protsendi võrra ning selle linna suuruseks loetakse nüüd 6895 hektarit varasema 8454 asemel. Üle 10% muutus pindala Kallaste linnal ja Piirissaare vallal - Kallaste suurenes 33 hektari ja Piirissaare 104 hektari võrra. Ka Tallinna pindala suurenes 104 hektarit.

Kui liita kokku kõikide haldusüksuste pindalad ning arvestada juurde piiriveekogud (v.a meri), on 112 km² võrra suuremaks muutunud ka Eesti üldpindala. Varem oli maakatastri statistikas fikseeritud Eesti pindalana 45 227 km², nüüd on see tasapinnaliselt arvutatult 45 339 ruutkilomeetrit.

Senisest enam tegelikkusele vastavad halduspiirid ja aluskaardid on olulised näiteks planeeringute tegemisel, kuid ka muude, ennekõike haldustasandi otsuste langetamisel.

Kuna halduspiirid kantakse maakatastrisse, siis Maa-amet katastripidajana korrastab ja täpsustab maakatastrisse kandeid tehes (nt uusi katastriüksusi registreerides) pidevalt ka halduspiiri asukohta. Täpsustatud haldusüksuste pindalad arvutatakse igal aastal 31. detsembri seisuga maakatastrisse kantud haldusüksuse piiriandmete alusel, seejuures arvestatakse vaid maismaaosa (1 ha täpsusega).

Maa-amet on kõiki kohalikke omavalitsusi täpsustatud piiridest ja pindalast teavitanud. Uued andmed on saanud ka Statistikaamet. Maa-amet soovitab kõigil uued arvutatud haldusüksuste pindalad kasutusele võtta ning neid igal aastal uuendada.