Lember ja Allik sotside 151 muudatusettepanekust: võitlus maaelu päästmise eest on alanud!
Kajar Lemberi sõnul on muudatusettepanekute peamine mõte pidurdada ääremaastumist ja elavdada maapiirkondades ettevõtlust. Tema hinnangul on muudatusettepanekute üks kõige olulisem osa haldusreformiga seonduv.
"Tuleb lahti mõtestada see, kuidas me saaksime ikkagi tervele Eestimaale tegevusi, töökohti ja elu tekitada. Üks oluline samm selleks on kaugtöö soodustamine. Kui vaadata meie erinevaid riigiasutusi, siis väga paljudel on neist on tegelikkuses võimalus pakkuda inimestele erinevaid variante kaugtöö tegemiseks. Kaugtöö on selles diskussioonis oluline märksõna," rääkis Lember, lisades, et 151 ettepanekut on siiski suur arv ning juhatus üritab neid alles kaardistada ja sorteerida.
„Arutasime eile üldiselt paki läbi ja tõmbasime piire. Üritasime seda kogust natukene struktureerida. Käisime kõik sisulises mõttes üle ja vaatasime pigem tervikuna kõike. Paljud asjad kattuvad ja osasid asju pole täna võimalik veel lauale panna.“
Lember rõhutas veel, et tema jaoks on isiklikult väga oluline integreerida Eesti ülikooli lõpetanud välistudengid Eesti ühiskonda ning kaasata nad meie majanduse arengusse.
"Kui inimene on pärit kolmanda maailma riigist, aga lõpetanud meie ülikooli, siis me peaks tegema kõik selleks, et lõpetaja on oodatud Eesti ühiskonda ning tal oleks võimalus Eestisse jääda. Tuleb mõelda, kuidas meie ülikooli hariduse saanud inimesi Eestisse jätta. See aitaks edendada majandust ja majanduskeskkonda. See on minu meelest üks väga konkreetne asi, millele võiks tähelepanu pöörata," rõhutas Lember.
Ka Jaak Alliku jaoks on olulised just need muudatusettepanekud, mis puudutavad haldusreformi.
"Oluline pole valdade liitmine ja lahutamine, vaid see, milline saab olema omavalitsuste tulubaas ja rahastamise mudel. Sellest tuleks alustada. Pärast seda võib alles rääkida kas on 30 või 130 valda," kommenteeris Allik.
"Tuleb leida uus omavalitsuste rahastamise mudel ja see peaks vastama sellele, et omavalitsused oleks tõesti võimelised oma ülesandeid täitma, alustades lasteaednike palkadest ja lõpetades sotsiaalteenustega. Kui neid ei ole, siis see valdade liitmine ja lahutamine ei anna lihtsalt midagi. See on ka erakonna üks põhiseisukohti."
Allik tõdes ka seda, et haldusreformi üheks peamiseks ülesandeks peab olema elu Tallinna ja Tartu ümber koondumise takistamine.
"Igasugune haldusreform peaks silmas pidama, et maakonnakeskus on oluline. Tänasel maakonnakeskusel või maakonnalinnal peaks olema veel mingi vastumõju Tallinnale ja Tartule. Maakonnalinnu ei tohi mitte mingil juhul nõrgestada haldusreformi käigus," ütles Allik. "Haldusreformi tulemus peaks olema elu võimalikkus üle kogu Eesti ja selle tulemusena ei tohiks toimuda suurlinnastumise protsess veelgi kiiremini, vaid haldusreform peaks olema just selline protsess, mis pidurdaks suurlinnastumist."
Teine väga oluline osa muudatusettepanekutest on Alliku jaoks maksureform, mis peaks rõhku panema ühiskonna vaesemate liikmete toetamisele ning jõukamatelt rohkem maksude kogumisele.
"Praegune maksusüsteem võtab rohkem nendelt, kellelt vähem võtta on. See soosib selgelt rikkamaid ühiskonnakihte ja koormab vaesemaid. See peab olema ühte või teist pidi põhimõtteline muudatus. Tuleb võtta rohkem makse neilt, kellel on makse anda - seda kas kinnisvaramaksudega või tulumaksutõusuga. Kõige olulisem on võib-olla see, et tuleb tõsta maksuvabamiinimumi alampalgani. Ehk siis need kes saavad alampalka, neilt ei tuleks võtta tulumaksu. See on üsna oluline muudatus ja siis on erinevad teed võimalikud. Alumine ots tuleks igal juhul jätta maksustamata. See annab ühiskonna vaesemale osale võimaluse paremini toime tulla," rääkis Allik.
Alliku hinnangul ei ole praegune tulusüsteem jätkusuutlik ning näitab juba ohumärke.
"Praegune tulusüsteem ei võimalda normaalselt rahvusriigi funktsiooni täita. Samuti tuleb hariduse, sisejulgeoleku, sotsiaalkaitse ja tervisehoiu suunas ette võtta mingisugune teine kurss, sest muidu me jookseme lihtsalt mõne aastaga ummikusse."
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatus kogunes kokku eile, arutamaks erinevatest ringkondadest laekunud koalitsioonilepingu muudatusettepanekuid, mida oli kokku 151. Ettepanekud jagunesid laias laastus nelja valdkonda: maksupoliitika (58), ääremaastumise vähendamine (58), demokraatia pakett (20) ja muud (15).
