Vene uudisteagentuur tähistab Balti riikides nõukogude vabariikide väljakuulutamise aastapäeva
Vene uudisteagentuur RIA Novosti avaldas teisipäeval artikli „Balti riikide astumine Nõukogude Liitu“, milles tuletatakse meelde, et 1940. aasta 21. juulil teatasid Läti ja Leedu rahvaseimid ja Eesti riigivolikogu nõukogude võimu kehtestamisest ja nõukogude sotsialistlike vabariikide väljakuulutamisest.
RIA Novosti teatel said Balti riikidest pärast iseseisvumist 1920. aastal poliitilise mõjuvõimu eest võitlemise objektid Saksamaa, Nõukogude Liidu, Prantsusmaa ja Inglismaa vahel. 1930. aastate lõpuks olid aga peamised mõjuvõimu eest võitlejad Saksamaa ja Nõukogude Liit.
RIA Novosti märgib ära Molotovi-Ribbentropi pakti koos salaprotokolliga mõjusfääride jagamise kohta, mille alusel "hakkas Nõukogude Liit oma sõjalis-strateegilisi ülesandeid lahendades Balti riikides aktiivselt tegutsema".
Baasidelepingu kohta teatab RIA Novosti, et läbirääkimised ja lepingute sõlmimine toimusid rahvusvahelise õiguse raames.
„Nõukogude väekontingendi sissetoomine Baltikumi viis nõukogudevastaste jõudude aktiviseerumiseni Balti riikides,“ jätkab Vene uudisteagentuur. „Edasised sündmused näitasid, et Balti vabariikide valitsused ajavad nõukogudevastast poliitikat, ei järgi Nõukogude Liiduga allkirjastatud kokkuleppeid ja on võtnud kursi sobingule Saksamaaga. Võttes arvesse neid asjaolusid, esitas Nõukogude valitsus 14. juunil ultimaatumi Leedule ning 16. juunil Lätile ja Eestile nõudmisega moodustada valitsused, mis on võimelised tagama sõlmitud lepingute täitmise ning laskma vabariikide territooriumile täiendavad Nõukogude väekontingendid.“
Ultimaatumi tingimused võtsid kõik kolm riiki vastu.
„Kõigis kolmes riigis moodustati Nõukogude Liidule sõbralikud valitsused Justas Paleckise (Leedu), Johannes Varese (Eesti) ja Augusts Kirhenšteinsi (Läti) juhtimisel. Uued valitsused kaotasid keelu kommunistliku partei tegevusele ja kuulutasid välja erakorralised parlamendivalimised,“ teatab RIA Novosti.
1940. aasta 14. juulil toimusid Leedu ja Läti rahvaseimide ja Eesti riigivolikogu valimised ning kõigis kolmes riigis saavutasid RIA Novosti teatel võidu kommunismimeelsed töötava rahva blokid.
Balti riikide uued juhtkonnad kuulutasid oma vabariigid nõukogude sotsialistlikeks ja pöördusid Nõukogude Liidu ülemnõukogu poole palvega võtta need liidu koosseisu, teatab RIA Novosti.
„Märkimisväärne osa Baltikumi elanikkonnast võttis astumist Nõukogude Liitu kui okupatsiooni ja keeldus nõukogude korda omaks võtmast,“ märgib RIA Novosti. „Osa välismaa ajaloolastest ja politoloogidest iseloomustavad 1940. aasta sündmusi Baltikumis iseseisvate riikide okupatsiooni ja anneksioonina Nõukogude Liidu poolt. Seda teesi kasutavad Baltikumi ametlikud ringkonnad tihti venekeelse elanikkonna diskrimineerimise alusena.“
Nõukogude ja tänapäeva Vene ajaloolased on aga RIA Novosti teatel kindlaks jäänud Balti riikide Nõukogude Liidu koosseisu astumise vabatahtlikule iseloomule.
„Venemaa välisministeerium vaatleb Baltikumi ühinemist Nõukogude Liiduga tolle aja rahvusvahelise õiguse normidele vastavana. Ametkonna hinnangul ei saa terminit „okupatsioon“ eelmise sajandi 30. aastate lõpus kujunenud olukorra kohta Baltikumis kasutada, sest Nõukogude Liidu ja Balti riikide vahel ei olnud sõjaseisukorda ega toimunud mingit sõjategevust, Nõukogude vägede sissetoomine toimus aga lepingu alusel ning nende vabariikide tollaste võimude selgelt väljendatud nõusolekul,“ teatab RIA Novosti. „Lisaks sellele tegutsesid Lätis, Leedus ja Eestis kogu nende Nõukogude Liidu koosseisus olemise perioodi jooksul, välja arvatud Nõukogude Liidu selle osa Saksa okupatsiooni all olemise aeg Suure Isamaasõja aastatel, rahvuslikud võimuorganid.“
