DELFI VIDEOD JA FOTOD: Pevkur ja Tsahkna alustasid Jõhvist pagulasteemalist teavitustuuri
Kahe päeva jooksul kohtuvad siseminister Hanno Pevkur ja sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna kohalike omavalitsuste esindajatega üle Eesti, et arutada nendega pagulas- ja rändeteemat puudutavaid küsimusi.
Täna Jõhvi kontserdimajas alanud kohtumisel selgitasid Pevkur ja Tsahna kohalike omavalituste juhtidele valitsuse pagulaspoliitikat ja pagulaste vastuvõtmise tegevuskava ja kõige värskemaid uudiseid, mis sel teemal on tulnud.
Mida arvab tädi Maali?
Pärast kohtumist ütles Kiviõli linnapea Nikolai Vojeikin, et on väga tänuväärne, et ministrid sellise ettevõtmise tegid: hea üritus, vajalik ja võtab igasugused väärarusaamad ühiskonnas maha. "Kui reaalset oskusteavet ei jagata, eelkõige maakonna tasemetel kohaliku omavalitsuse juhtidele, siis tekibki situatsioon kogukondades, et tädi Maali suhtub küsimusse teistmoodi ja võivad tekkida kõikvõimalikud intriigid."
Linnapea lisas, et Kiviõli rahvaarv on kahanenud 13 000 inimeselt 6000 peale: sündimus on vähenenud, rahvas ära läinud ning nii on Kiviõlist saanud väikelinn. "Nendest, kes ära on läinud, on alles jäänud suured korterelamud, nad on praegu räämas, neid on vaja korrastada, lammutada. Riik ja kohalik omavalitsus ei ole tänase päevani asjaga hakkama saanud." Sellest lähtuvalt toob Vojeikin välja tüüpilise tädi Maali seisukoha: "Aga nüüd võtate Kiviõlisse vastu kümmekond teise rahvuse esindajat ja hakkate neile pai tegema, neid üleval pidama, toimetulekutoetust andma, riidesse panema, kommunaalkulusid maksma..."
Seetõttu on linnapea arvates väga oluline informatsioon, mida kohalike omavalitsuste juhid peavad inimestele edasi jagama. "Kindlasti tädi Maali seisukoht ka muutub, kui ta saab adekvaatse informatsiooni."
Hetkel ei osanud Vojeikin öelda, missuguse seisukoha võtab Kiviõli linn pagulaste küsimuses, kuid ta ütles, et võimekus korterite osas on olemas.
Jõhvi vald on abivalmis
Jõhvi vallavanem Aivar Surva ütles, et pagulasteema on ülepaisutatud ning tundub olevat pseudoprobleem, sest selliste teemadega on tegeletud Eestis aastaid ja on hakkama saadud. "Nüüd on taust teine: need inimesed on sunnitud otsima omale ohutumat ja rahulikumat elukohta."
Surva lisab, et Jõhvil oleks võimalusi toetada ning kindlasti leiaks korteri, mille oleks võimalik ära renoveerida. "Kindlasti on olemas tugiperesid, isikuid, kes on nõus kaasa aitama. Mina leian, et lahendus leitakse ja suudame Euroopa Liidus näidata, et oleme valmis leevendama seda probleemi," kinnitas Jõhvi vallavanem.
Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna ütles, et ministrite ülesanne on jagada piisavalt informatsiooni. Põhisõnumiks omavalitsustele oli, et me peame ise võtma initsiatiivi, asuma tegudele. "Valitsusel on plaan olemas ja tänane kohtumine omavalitsuste juhtidega näitas, et omavalitsusjuhid on täpselt samamoodi valmis tegutsema," sõnas Tsahkna.
Põhiküsimused on: keda Eesti vastu võtab; kui palju; kas saame ise kaasa rääkida, kes Eestisse tulevad. "Vähesed teadsid, et iga-aastane tavaline sisseränne Eestise on peaaegu 7000 inimest, kellest 3400 on väljastpoolt Euroopa Liitu. Meil pole massilist pagulaste sisserännet, meil ei ole illegaalset immigratsiooni. Me saame ise kasasa rääkida, inimeste taustu kontrollida Itaalias, Kreekas ja Aafrikas kohapeal."
Siseminister Hanno Pevkuri sõnul olid omavalitsusjuhid väga konstruktiivsed, mõtlesid kaasa ja tundus, et said kõigile püstitatud küsimustele vastused. "Siin on kindlasti omavalitsusi, kes näevad võimalusi tühjaks jäänud korteritesse leida inimesi. On olemas tööandjad, kes sooviksid saada töökäsi. Tundub, et vähemalt Ida- ja Lääne-Virumaa inimestega kohtudes on suhtumine üllatavalt positiivne ja loodan, et sarnane suhtumine on ka teistes Eesti regioonides."
Küsimusele, kuivõrd tõele vastab väide, et iga Eestisse tulev pagulane võtab endaga kaasa veel inimesi, vastas Pevkur, et tegemist on täieliku valega. "Inimesed ei peaks sellised valeväiteid ja hirmu külvama. On räägitud ka massiimmigratsioonist, mis on täielik vale."
Pevkur ütles, et kui võtta eile saavutatud vahekokkuleppena 150 inimest, kes kahe aasta jooksul Eestisse elama tulevad, siis valitsuse sooviks oleks võtta inimesi peredena. Siis on ehk 3 kuni 4 peret ühe maakonna peale ning ühe maakonna koormus ligikaudu 10 inimest. "Eile saavutatud kokkulepe on Eestile jõukohane ja igasugune inimeste hirmutamine massiimmigratsiooniga on väga alati ja ebaõige," sõnas Pevkur.
Täna kohtusid Pevkur ja Tsahkna omavalitsuste juhtidega Jõhvis ja Tartus, homme kell 10 algab kohtumine Pärnus, kell 15 Tallinnas.
Euroopa Komisjon esitas 13. mail rände tegevuskava, millega tehakse ettepanekud Vahemere põgenikekriisi lahendamiseks. Eile Brüsselis toimunud siseministrite kohtumisel lepiti kokku, et Eesti võtab esialgu solidaarselt vastu 150 pagulast kahe aasta jooksul, aasta lõpus peaks sellele arvule lisanduma veel 20-30 pagulast.
