Milline on Eesti 25 aasta pärast?
Milline on Eesti 25 aasta pärast?
25 aasta pärast on Eesti saanud palju paremaks kohaks päikese all. Looduskeskkond on jätkuvalt hästi säilinud ja teadlikult hoitud. Rahvaarv püsib samas suurusjärgus, mis 2015. aastal. Nüüd, aastal 2040, oskame aga oma väiksust paremini ära kasutada, sest oleme omandanud oskuse õiged mõtted ja inimesed kokku viia.
Eesti on muutunud kohaks, kus inimesed tunnevad rõõmu kogemuste ja teadmiste vahetamise üle ning teadvustavad seda, kuidas nende tegevus võib ümbritsevaid inimesi positiivselt mõjutada. Ent kogemuste jagamine ei saa toimuda ilma et me teiste inimeste kogemustega kursis oleme. Selleks oleme loonud endale hea tava, mille kohaselt tutvustame kord nädalas omavahel inimesi, kes üksteist veel ei tunne, kuid kelle puhul eeldatakse, et sellest tundmisest võib miski suurem hüve sündida.
Kõik algab sellest, et me tõesti tunneme oma naabreid ja töökaaslasi ning suhtleme omavahel rohkem. Sel viisil saame ka teada, mis anded meie lähedal vaka all on.
Eestimaalased ei põgene enam oma maalt. Seda mitte sellepärast, et Põhjamaad on laostunud oma sotsiaalsüsteemi ja rahvastiku vananemise tõttu, vaid pigem sellepärast, et eestlased on õppinud iseendaga paremini toime tulema. Oleme teadlikud, ärkvel ja kohal, korrastunud sisemaailmaga, avatud uuele, vabanenud minevikutaagast - seda võiks nimetada ka individuaalseks kirgastumiseks.
Vabad ja teadvustunud inimesed suudavad suurendada ka kogukonnatunnet. Loodame, et 25 aasta pärast on rohkem terveid peresid ning jätkub huvi juurte otsimise ja pärimuskultuuri vastu. Kõik "oma" on aus ja väärtustatud, me oskame jätkuvalt Kaera-Jaani. Mitmekesisus on veelgi rohkem esil. Me teame, et mitmekesisus on edasiviiv jõud. Samuti oleme jätkuvalt ka loodusega kooskõlas toimetav rahvas, kes peab endiselt au sees korilust.
Aastaks 2040 kasvab keskkonnateadlikkus. Me suudame tähelepanu pöörata kliimasoojenemisele ja muudele globaalsetele keskkonnateemadele. Teadvustame senisest paremini seda, kuidas meie käitumine ja tarbimisvalikud keskkonda mõjutavad ja selle heaolule kaasa aitavad.
Oleme kogunud eelnevast 25 aastast teadmisi, kuidas kaasata muukeelseid (üsna tõenäoliselt on Eestis praeguseks kanda kinnitanud väga värvikas seltskond nii keele kui meele poolest) inimesi Eesti elukorraldusse ja meil pole massiliselt rahvuslikul või keelsuse pinnal tekkinud konflikte. Oleme õppinud ka seda, kuidas töötute oskusi paremini rakendada ajal, mil nad on tööturult eemal. Näiteks võimaldab riik neil teha mõnel teisel erialal "töövarju" päevi ning aitab rakendada nende muid oskusi, mis aitavad neil end väärtuslikuna tunda. Töötukassast on kujunenud Kogemustebörs.
Me loodame, et 25 aasta pärast ei jää ükski laps majanduslikel põhjustel sündimata. Me loodame, et pereelu on iseenesest mõistetavaks osaks inimese tööelust ja vastupidi.
Ja helgeimatel hetkedel usume, et ehk juba 25 aasta pärast saabub aeg, mil enamik inimesi ei käi raha pärast tööl, vaid on motiveeritud muudel põhjustel. Loodame, et töökeskkonda on suudetud sisse viia samasugune motivatsioon nagu vabatahtlikus tegevuses. Et oleks "koos tegemise vaim" ja arusaam oma tegevuse pikemast mõjust. Oluline on ka see, et meie töötajad on uuesti vabaks inimeseks saanud. Nad võivad töölt ära minna omal soovil ja saada sellegipoolest samaväärset töötu toetust. Vabaks saanuna ei räägi me ka nii palju "asjade muretsemisest".
25 aasta pärast oleme omandanud aruteluoskuse ja meil on olemas iseloov ja-toimiv aruteluvõrgustik. Arutelud on viisiks, kuidas lahendame erinevaid küsimusi ja võtame vastu olulisi otsuseid. Arutelud koondavad eri valdkondade esindajaid, kellel kõigil on ühine eesmärk. Arutelud toimuvad füüsiliselt kohtudes. Vähe sellest, et oskame aruteludel rääkida ja oma seisukohti esitada, me oleme selgeks saanud kuulamise ega pelga seda oskust kasutada. Ehk on loodud riigikogu juurde ka arutluskogu, kes samuti osaleb meie kõigi jaoks oluliste teemade üle otsustamises?
Me oleme ettevõtlikumad. Eriti paistavad silma noored, keda oleme maast madalast julgustanud ja kellele oleme andnud võimaluse ettevõtlikkust ja riskivalmidust teadlikult arendada.
Sellises Eestis tahame elada.
Loo autorid: Marten Lauri, Priit Ennet, Toivo Aalja, Johanna Vallistu, Vahur Puik, Anu Vahtra-Hellat ja Valdar Liive
Eesti tulevikuloo arutelu leiab aset 14. augustil kell 19.30 Arvamusfestivali Orualal.
Tulevikuloo juhendiga saab tutvuda siin http://www.arvamusfestival.ee/tulevikulugude-juhend/
