"Eesti välipoliitika on kurdide küsimuses olnud üliettevaatlik, kuid täna on aeg teha selgemat vahet erinevate kurdi liikumiste vahel. PKK (Kurdistani Töölispartei - toim.) on enamiku lääneriikide poolt terroristlikuks organisatsiooniks peetud kurdide separatistlik liikumine Türgis. Türgi valitsuse ja PKK vahel on viimased paar aastat kehtinud vaherahu ja toimunud läbirääkimised. Viimastel nädalatel on vaherahu katkenud, PKK on läbi viinud vähemalt ühe rünnaku Türgi territooriumil ja Türgi on pommitanud PKK baase Põhja-Iraagis," ütles Kross.
Hoopis teine suhe on lääneliitlastel Krossi sõnul aga Põhja-Süürias tegutseva Süüria kurdide relvastatud liikumise ehk YPG-ga. "YPG on alates 2013. aastast kontrollinud Süüdia kurdide ala ja olnud üks võimekamaid USA ja muude ISIS-e vastu võitlevate lääneriikide liitlasi Süürias. Türgi peab YPG-d aga PKK liitlaseks ja ohuks oma julgeolekule. Türgi tegelik huvi on muidugi vältida kurdide liigset iseseisvumist Süürias," leidis Kross.
"Türgi äsjased rünnakud on olnud põhiliselt suunatud küll ISIS-e vastu, kuid samas on rünnatud ka YPG positsioone. Ala, kuhu Türgi koos USA-ga tahab luua nn turvatsooni, on strateegiliselt tähtis ka YPG-le. Nii USA kui muud NATO riigid on selgelt väljendanud oma vastuseisu Türgi ja YPG konfliktile," rääkis Kross.
Liitlased pannakse raskesse olukorda
Türgi on seni keeldunud ISIS-e vastastes operatsioonides osalemast. Nüüd panevad nad Krossi sõnul liitlased raskesse olukorda. "Ühest küljest annavad USA käsutusse mõned taktikaliselt ülivajalikud lennuväljad ja astuvad ühise vaenlase vastu tegevusse, teisest küljest soovivad, et liitlased nõustuksid nende kurdidevastase agressiooniga. Türgi ja USA sõjaväelaste läbirääkimised turvaala loomise ja ühisoperatsiooni plaanide osas alles käivad, nii et küllap leitakse siin lõpuks mingi kompromiss. Võib karta, et teataval määral saab see olema Süüria kurdide arvel," leiab Kross.
"Laiemalt tuleb rõhutada, et antud probleemirägastikku ei puutu otseselt Iraagi Kurdistani Autoonmse piirkonna suhted läänemaailmaga. Iraagi Kurdistani president Barzani kohtus hiljuti Washingtonis president Obamaga, Erbilis on juba enam kui kümne Euroopa riigi diplomaatilised esindused ja Lääs relvastab kõhklematult Iraagi kurdide armeed. Kurdistan on üks olulisemaid sõjalisi nõude, kes ISIS-e vastu seisab."
Eesti peaks olema kurdide ründamise vastu
"Eesti ei suuda oluliselt mõjutada ega kaasa rääkida Süüria kurdide probleemis, kuigi kindlasti peaksime me olema nende ründamise vastu. Küll aga peaks Eesti proovima tasa teha kaotatud aega Iraagi Kurdistaniga suhete, nii majanduslike kui poliitiliste suhete arendamisel. Enesemääramise otsused teeb Kurdistan ise ja siis kui võimalikuks peab. Isiklikult loodan, et nii nagu Islandil jätkus julgust ja visiooni esimesena tunnustada Balti riikide iseseisvust, nii suudab Eesti talitada Iraagi Kurdistaniga, kui õige hetk peaks saabuma," ütles Kross.
Julgeolekuekspert tõdes, et ta on üsna kindel, et Türgi oma Süüria operatsioonideks NATO-lt sõjalist abi täna ei küsi ja eeldatavasti eelistab Türgi pigem tegutseda ise, kuna tema eesmärgid ei lange kõik kokku NATO ja ISIS-se vastase koalitsiooni eesmärkidega. "Türgi küsib pigem NATO poliitilist toetust ja küllap soovib ka maandada liitlaste kriitika riski YPG vastaste rünnakute tõttu," lisas Kross.
Valge Maja teatas hiljuti, et Türgil on õigus korraldada õhulööke kurdide separatistliku relvarühmituse vastu. Asi on nimelt selles, et kuna USA peab terroriorganisatsiooniks ka Islamiriigiga võitlevaid kurde, siis ei mõisteta hukka ka nende vastaseid rünnakuid.
Olukorra teeb keeruliseks aga asjaolu, et Kurdistani Töölisparteil (PKK) on tihedad sidemed ka kurdi pešmerga-vägedega Iraagis, kelle väljaõppes on osalenud ka Ühendriikide endi instruktorid.
