MAAILM SUURES PILDIS: Euroopasse viiv migratsioonitee on hakanud muutuma; Lääs lõi kurdidele vaikimisega noa selga

Juulikuu viimasel nädalal pälvis enim maailma tähelepanu Türgi sõjaline operatsioon kurdide vastu Süüria ja Põhja-Iraagi aladel ning jätkuv põgenikekriis Euroopas ja sellega kaasnenud kaos Eurotunneli sissepääsu juures Prantsusmaal. Sündmusi oli aga teisigi.

Põgenikeprobleem lõhestab eurooplasi

Euroopa maadleb lõputuna näiva põgenikekriisiga. Ajaleht The New York Times kirjutab, et kui varem on Lääne-Euroopa tähelepanu põgenikekriisiga seoses püsinud Vahemere-äärsetel riikidel, siis vaid mõne kuuga on peamine migratsioonitee hakanud kulgema hoopis läbi Balkani, kuhu on migrantidel maismaad mööda võimalik jõuda Türgi kaudu.

Läänt paneb muretsema ka tõsiasi, et Mustalt Mandrilt, peamiselt Süüriast ja Eritreast pärit põgenikel aitavad Euroopasse jõuda inimkaubitsejad, kellel on enamasti seos terroriorganisatsioonidega nagu al-Qaida või Islamiriik. Hind nii maismaa kaudu kui meritsi Euroopasse jõudmiseks võib ulatuda tuhandetesse eurodesse.

Euroopasse jõudnud põgenikud ei leia aga tihti rahu, kui paljude jaoks jõuab pärale karm reaalsus, et elu majanduskriisist räsitud Lõuna- ja Lääne-Euroopa riikides ei ole meelakkumine. Valitseb raske tööpuudus ja ka sotsiaalsüsteem ei pruugi osutuda selliseks nagu Euroopasse tulles arvati. Suurbritannia ja Prantsusmaa hinnangul olekski üheks lahenduseks see, kui inimesi Mustal Mandril oleks võimalik veenda, et „Euroopa tänavad ei ole sillutatud kullast“.

London üritab samal ajal takistada riiki ebaseaduslikult siseneda soovivaid inimesi. Juba nädalaid valitseb kaos Prantsusmaal Calais's, kus igal ööl püüavad migrandid pääseda riiki Suurbritanniaga ühendavasse Eurotunnelisse, ronides nii tunnelist läbi sõitvatesse rongidesse kui veoautodesse.

Laupäeval leppisid riigid omavahel kokku, et saadavad piirkonda lisaabivägesid, sealhulgas turvamehi. Paika pannakse turvakaamerad ja Prantsusmaa poole peale tunneli ümbrusesse ehitatakse tugevamad tarad. Ekspertide sõnul võib seda aga olla liiga vähe, liiga hilja ning ka ei lahendata sellega üldist migratsiooniprobleemi. Üha suurenev põgeniketulv on mitmes heaoluriigis päädinud murettekitava ksenofoobiapuhangu ja paremäärmuslike erakondade esiletõusuga.

Türgi jätkab kurdide PKK pommitamist

Türgi jätkas sel nädalal terroriorganisatsiooni Islamiriik vastu võitleva, kuid samuti terroristliku Kurdistani Töölispartei (PKK) pommitamist Iraagi põhjaaladel. Kohaliku meedia andmetel on nädala jooksul Türgi õhurünnakutes PKK vastu hukkunud hinnanguliselt 300 kurdi võitlejat ja saanud vigastada veel sadu.

Türgi oli veel nädala eest Islamiriigi-vastastes sõjalistes aktsioonides tõrkuv pealtvaataja, kuid pärast mitut terrorirünnakut oma piirialadel alustas Ankara eelmisel nädalal sõjalist operatsiooni, pommitades õhust nii džihadistide kui ka kurdide positsioone Süüria ja Iraagi territooriumil.

Türgi on alati eitanud süüdistusi, mis põhinevad arvamusel, et Ankara esmane huvi on vältida Süürias kurdide tugevnemist ja kurdide autonoomse riigilaadse moodustise tekkimist, miks võiks lõpuks haarata ka Põhja-Iraagi Kurdistani ja õhutada kurdide iseseisvumistaotlusi Türgis. Juba juuni lõpus levisid kuuldused, et häirituna Süüria kurdide edusammudest Islamiriigi vastu on Ankara hakanud tõsiselt kaaluma sõjalist interventsiooni Süürias.

Varem kurdide edusamme Islamiriigi vastu ülistanud ja neid džihadistide-vastases võitluses toetanud läänemaailm vaikib. Ajaleht The Daily Telegraph leiab praegust olukorda selgitades, et enam räigemalt ei ole võimalik kellelegi nuga selga lüüa, kui teeb seda praegu Lääs eesotsas Ameerika Ühendriikidega. Levinud on spekulatsioonid, et USA talub vaikimisi PKK ründamist põhjusel, et saab selle eest vastutasuks Ankara osalemise Islamiriigi ründamises ja loa kasutada islamisõdalaste vastasteks reidideks Türgi Incirliki õhuväebaasi.

Juba teist nädalat vältavad Türgi linnades ka kurdide meeleavaldused. Samal ajal ägab riik ka terrorirünnakute all, millest viimane leidis aset pühapäeva hommikul, kui kaks isikut õhkisid sõjaväepolitsei kontrollpunktis traktori. Akti tagajärel sai surma kaks Türgi sõdurit. Rünnakud annavad paljude hinnangul märku, et Türgi sees võib türklaste ja kurdide vahel taas kord lõkkele lüüa verine sisekonflikt ja senised edusammud Türgi kurdide olukorra parandamisel võidakse tagasi pöörata.

MH370 müsteerium hakkab lahenema?

Lootus, et 2014. aasta märtsis kadunuks jäänud Malaysia Airlines lennuki Boeing 777, mis oli teel teel Kuala Lumpurist Pekingisse ja mille pardal oli 239 inimest, saladusele võidakse kunagi veel jälile jõuda, ei ole kadunud. Sel nädalal leiti Madagaskari lähedal asuva Réunioni saare kirdeosast umbes kahe meetri pikkune tükk, mille näol on tõenäoliselt tegemist lennukitiiva osaga.

Pühapäeva hommikul leiti samast kohast ka teine võimalik lennukitükk ja see meenutab lennuki ust. Esimene leidudest on toimetatud Prantsusmaale, kus eksperdid üritavad kindlaks teha, kas leitud tükk on pärit rohkem kui aasta tagasi kadunud lennukilt.

BBC transpordikorrespondent Richard Westcott tõdes aga, et isegi kui uurimine kinnitabki, et tükk on pärit lennult MH370, ei selgitaks see ilmselt suurt midagi pardal toimunu kohta, kuid annaks siiski kindluse, et lennuk kukkus alla ja purunes tükkideks.

Juudi veretöö Jeruusalemma tänavatel

Jeruusalemmas pussitas neljapäeval vaid kolm nädalat varem vanglast vabanenud äärmuslasest juut Yishai Schlissel geiparaadil kuut inimest, kellest kaks, sealhulgas 17-aastane tütarlaps, said tõsiselt vigastada. Mees kandis kuni tänavu kevadeni karistust mitme inimese pussitamise eest samal üritusel kümme aastat tagasi.

Kohaliku meedia teatel varjas Schlissel end lähedalasuvas kaubanduskeskuses ning tormas välja, kui rongkäik sealt möödus. Hoolimata massiliselt politsei kohalolust, õnnestus mehel nuga välja võtta ja kuut noort rünnata.

Tuhanded jeruusalemlased, kes algselt rongkäigus ei osalenud, ühinesid sellega solidaarsusest pärast rünnakut, samuti korraldati nädalavahetusel üle kogu riigi vägivallaakte hukka mõistvaid meeleavaldusi, millest võttis osa kümneid tuhandeid inimesi.

Kõigi juudiriigi erakondade juhid eesotsas peaminister Benjamin Netanyahuga mõistsid rünnaku karmilt hukka. „Me peame kindlustama, et iga mees ja iga naine saab oma elu elada turvaliselt ja rahulikult,“ ütles ta, kinnitades, et rünnaku korraldaja saab vihakuriteo eest karistada.

Venemaa vetostas ettepaneku tribunalist

Venemaa vetostas kolmapäeval ÜRO Julgeolekunõukogus resolutsiooniprojekti, millega oleks loodud rahvusvaheline tribunal õigusemõistmiseks nende üle, keda kahtlustatakse Malaysia Airlinesi reisilennuki Ida-Ukraina kohal allatulistamises.

15-liikmelises Julgeolekunõukogus hääletas 11 riiki ettepaneku poolt, kolmel (Hiina, Angola ja Venezuela ) ei võtnud selles küsimuses seisukohta ja ainsana oli vastu Venemaa. „Need, kes selle kuriteo eest vastutavad, võivad küll uskuda, et saavad nüüd peituda Venemaa veto taha, kuid ma kinnitan – neil ei õnnestu õigusemõistmisest pääseda,“ ütles Austraalia välisminister Julie Bishop, kelle sõnul otsivad riigid nüüd alternatiivset kohtupidamismehhanismi.

USA suursaadik ÜRO-s Samantha Power ütles, et ükski veto ei seisa ees selle jälgi kuriteo uurimisel ja selle üle õigusemõistmisel. „Jõupingutused takistada õigusemõistmist ainult tugevdavad ohvrite perekondade valu, kes on juba läbi elanud rohkem kui keegi meist suudab hoomata,“ ütles Power. „See on Venemaa tänase veto mõju.“

Venemaa suursaadik ÜRO juures Vitali Tšurkin ütles, et rahvusvahelise tribunali loomine on enneaegne, mistõttu ei saa Moskva seda ka toetada. „Nende riikide jaoks, kes selle ettepaneku lauale tõid, olid poliitilised põhjused tähtsamad kui praktilised eesmärgid. See on loomulikult kahetsusväärne,“ ütles Tšurkin. „Venemaa on valmis tegema koostööd katastroofi põhjuste ja asjaolude täielikul, sõltumatul ja objektiivsel uurimisel.“