"NATOl jääb 1. septembrist Balti õhuturbemissioonile kaheksa lennukit. Meil on praegu 16, mis on sõjalisest vajadusest selgelt rohkem. NATO sõjalised otsustajad hindavad, et kaheksa lennukit on praegu piisav Balti õhuruumi kaitsmiseks. Lisaks on see endiselt poole rohkem kui meil oli enne Vene-Ukraina kriisi algust. Enne kriisi oli missioonil igas rotatsioonis tavaliselt neli lennukit, mis paiknesid Leedus Šiauliai lennubaasis," kommenteeris Romero.
"2014. aastal otsustasid liitlased Venemaa kasvanud aktiivsuse tõttu õhus, Krimmi ebaseadusliku annekteerimise ja sõjalise tegevuse tõttu Ida-Ukrainas suurendada missioonil osalevate lennukite arvu neljalt kaheksale. NATO otsustas laiendada missiooni ka uutesse baasidesse Eestis Ämaris ja Poolas Malborkis," lisas Romero.
"Paljud liitlased väljendasid soovi osaleda NATO tugevdatud toetusmeetmetes, mille tulemusel eraldati Balti õhuturbeks 16 lennukit; samas kui sõjaline vajadus jäi kaheksa lennuki peale," teatas Romero.
Selle missiooni 39. bloki jaoks, mis kestab septembrist detsembrini, teostavad oma lennukitega õhuturvet Ungari ja Saksamaa. Ungarlased jäävad Leetu, sakslased Eestisse.
Briti ajaleht Guardian kirjutas eile, et otsus õhuturbes osalevate lennukite arvu vähendamise osas on juba vastu võetud. Eesti võimudes tekitas see segadust, kaitseministeeriumi NATO ja Euroopa Liidu osakonna juhataja asetäitja Liis Mure kinnitas eile, et mingit sellist otsust vastu võetud pole. Sama kinnitas täna Delfile ka riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson.
