DELFI VIDEO: Rõivas NATO lennukite vähendamise otsuse mitteteavitamisest: tegemist oli detailse muudatusega

Peaminister Taavi Rõivase sõnul ei teavitatud avalikkust NATO otsusest õhuturbes lennukite arvu vähendada seetõttu, et tegemist oli vaid sisuliselt väikese detailiga kogu regiooni turvalisuse tagamisel.

Peaminister Rõivas ütles valitsuse pressikonverentsil Delfi küsimusele NATO õhuturbes kasutavate lennukite vähendamisest teavitamise kohta vastates, et Eestis ongi kombeks, et vastavad ametnikud, olenemata nende soost ja vanusest, vastavad oma valdkonna küsimustele.

"Mulle tundub, et nendes lugudes on segi aetud mitu asja. Tuleb mõista, et õhuturve on üks mitmetest funktsioonidest, mida liitlased Eestis ja selle lähiümbruses teostavad," rääkis Rõivas.

Peaminister tuletas meelde et mullu Wales`i tippkohtumisel lepiti kokku üle 30 tegevuse, mida tehakse selleks, et meie piirkonna, aga ka näiteks Poola ja teiste lähiregioonide julgeolekut tugevdada. Osad nendest tegevustest on avalikud, osad aga mitte, tõdes Rõivas.

"See oli otseses seoses sellega, et Venemaa agressiivsus on kasvanud ja et Ukrainas käib, ükskõik kuidas seda formaalselt ka ei nimetata tegelikult ikka sõda," lisas Rõivas.

Selle poliitilise kokkuleppe üheks osaks oli Rõivase sõnutsi ka õhuturbe tugevdamine ja Baltikumi jaoks tähendab see konkreetselt seda, et kui enne teostati õhuturvet Leedust Šiauliai ühest baasist, siis nüüdseks on saanud uueks normaalsuseks see, et on kaks baasi - õhuturvet teostatakse nüüd ka Ämarist.

"Selleks, et õhuturbe funktsiooni teostada, ütleme nii, et väljakutsele sõita, on vaja kahte lennukit, mis on pidevas valmisolekus. Selleks aga, et nad oleks valmisolekus, on vaja siia nelja lennukit. Sealt ka tulnud rotatsiooni suurus, et see on olnud neli lennukit," rääkis Rõivas.

Et asja keerulisemaks ajada, on Rõivase sõnutsi vaja kokku ka umbes 60-200 inimest, kes nende lennukite valmisoleku tagavad. Neid arve täpselt peaministri sõnul välja ei öelda, vaid avalikkusele antakse vaid vahemik.

"See, kui mõnest detailsest muudatusest ei ole tehtud pressiteadet, eriti kui see puudutab mõnda liitlasriiki, mitte otseselt Eestit, et selle kohta võib ise järeldused teha," rääkis Rõivas.

Peaminister lisas ka veel, et sageli on lisaks õhuturvet teostavatele lennukitele kohal küllalt teisi liitlaste lennukeid ja ka sel kuul tuleb siia terve hulk lennukeid, näiteks kaheksa A-10 (USA kasutatavad ründelennukid - toim.) lennukit.

Samuti kinnitas riigijuht, et Eestil on olemas kokkuleppe ja teada ka mitu järjestikust rotatsiooni, mis siin aset leiavad. Seega võib peaministri sõnutsi kindel olla, et 2016. aasta plaanid on selles vallas tehtud ja turvalisus tagatud.

NATO kinnitas teisipäeval, et vähendab alates septembrist õhupatrulle Balti riikides, milles osalevate lennukite arvu suurendati mure tõttu Venemaa aktiivsuse üle regioonis.

„Alates 1. septembrist on NATO-l Balti õhuturbemissioonile määratud kaheksa lennukit,“ ütles NATO esindaja Jay Janzen AFP-le. „Praegusel hetkel juhtub meil olema missioonile määratud 16 lennukit, kuid see on selgelt üle sõjaliste vajaduste.“