Marju Lauristin võimalikust burkakeelust: riietuse reguleerimine on pseudoprobleem
Lauristini sõnul on sotsiaaldemokraadid alati seisnud võrdõiguslikkuse eest ja seetõttu toetavad naiste võitlust islamiriikides oma õiguste eest ning äärmusislami kehtestatud konservatiivsete piirangute vastu. Üks nendest on ka naiste õigus ja vabadus otsustada oma elustiili ja riietuse üle. "Teame ju ka juhtumeid, kus äärmusislam, kes sunnib naistele vägivaldselt peale oma näo ja keha varjamist, on samas ka kasutanud neid ära ka enesetaputerroristidena. Selle ära hoidmine, et Eestisse ei saabuks pagulaste sildi all terroristlike rühmituste liikmeid, on tõsine julgeolekuprobleem, mida ei saa lahendada riietumisreegleid kehtestades."
Keel, kool, töö
Eurosaadik lisas, et sotsiaalministri esmaülesanne on praktiliselt lahendada küsimused, mis on seotud pagulastele võimaluse loomisega saada osaks Eesti ühiskonnast. "Riietuse reguleerimine on pseudoprobleem. Peame õppima nii teiste riikide vigadest kui positiivsetest kogemusest ja pakkuma välja uusi innovaatilisi väikeriigile sobivaid lahendusi," sõnas Lauristin.
Uurides, missuguseid võiksid olla ettepanekud Eestisse tulevate pagulaste suhtes rakendatavatele võimalikele seadustele, on sotsiaaldemokraadid välja pakkunud kolm lähtekohta: keel, kool, töö. "Me peame tagama igale siia saabunud inimesele võimaluse kiiresti leida töö ja vajadusel saada selleks asjakohane ümberõpe. Tööoskuste ja keele omandamine saab edukalt käia käsikäes."
Lauristini sõnul tuleb igale pagulasperele läheneda individuaalselt, tundma nende lugu, avastama nende potentsiaali, andeid ja oskusi, millega nad saaksid kohaliku kogukonna ellu panustada. "On kindlasti neid, kelle hariduslik taust ja kogemused võimaldavad koheselt asuda tööle, kelle õpe ning kohanemisprogramm toimub töökoha kaudu või kes edukalt saavad kasutada meie e-riigi võimalusi. Samas on kindlasti ka neid perekondi, kes esimeses järjekorras vajavad sõjakoledustest üle saamiseks psühholoogilist nõustamist ning elementaarset kultuurilise kohanemise programmi."
Kas keeleõpe peaks olema kohustuslik?
Me ei saa nõuda kohustuslikku keeleõpet ilma loomata selleks vajalikke võimekusi. Eesti keele selgeks saamine on nii meie kui ka pagulaste huvi, kuid sotsiaalministeeriumil koos haridusministeeriumiga on kohustus leida või välja õpetada piisav hulk inimesi, kes oskavad pagulastele keelt õpetada, sõnas Lauristin.
"Teiste riikide kogemus näitab, et efektiivseks keeleõppeks pole vajalik kena klassiruum, vaid töökoht. Just praktilise tööga omandab inimene kõige paremini ka igapäevase keeleoskuse." Lauristini sõnul vajab Eesti kiiresti kultuurilise ja sotsiaalse kohanemisõppe tugiprogrammi, mis aitab meile kaugest kultuurist tulnud pagulastel kohaneda Eesti eluga. "8 kuni 12 tunnist ingliskeelsest koolitusest Eesti kultuurist on selgelt vähe! Määravad on vastava väljaõppega tugiisikud, kes suudavad olla sillaks eesti ühiskonda sisenemisel."
Reedel ilmus Eesti Päevalehes lugu sellest, et neljapäevasel valitsuse kabinetiistungil tegi IRL-i esimees Margus Tsahkna ettepaneku, et justiitsministeerium hakkaks analüüsima, missuguseid probleeme võib kaasneda sellega, kui Eestisse tulevad meist erineva kultuuritaustaga inimesed. Üks konkreetne ettepanek on paika panna, et Eesti avalikus ruumis ei tohiks oma nägu katta, samuti peaks olema kohustuslik eesti keele õppimine.
