Iseseisva Kurdistani vastu ja poolt: Eesti ei söanda jätkuvalt kurdide omariiklust toetada
Kurdid, kelle arvuks loetakse kolmkümmend kuni nelikümmend miljonit, on mõnedel hinnangutel maailma suurim omariikluseta rahvas – vähemalt suurim, kes on katkematult püüdnud omariiklust saavutada. Lääneriikide toetuseta on kurdide püüdlused aga määratud liiva jooksma.
Rahvusvahelist diskussiooni kurdide küsimuses jätkuvalt ei toimu. Seda hoolimata sellest, et tormilised sündmused on tekitanud Iraagi aladel võimuvaakumi, milles võiks kurdide riik potentsiaalselt tekkida. Maailma seisukoht on, et põhirõhk on praegu Iraaki ja Süüriat kalifaadiga lämmatava terroriorganisatsiooni Islamiriik (tuntud ka kui IS, ISIS, ISIL) hävitamisel ning selle kõrvalt ei hakata arutama võimalust iseseisvast Kurdistanist.
Läänemeelsetest riikidest on Iisrael seni ainus, kes on riigi ametliku seisukohana teatanud, et kurdide püüdlust iseseisvuda tuleb toetada. Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu sõnas mullu suvel Islamiriigi ootamatu tõusu ajel, et džihadistide vastu võitlevad kurdid on „rahvas, kes on näidanud üles poliitilist pühendumist ja väärt iseseisvuma“.
Eesti välisministeeriumi seisukoht on aga sarnane ülejäänud lääneriikide omaga. Eesti kurdide omariiklusest rääkida ei söanda ja selles küsimuses ohje haarata ei plaani. „Eesti peab riikide territoriaalse terviklikkuse säilitamist nende rahvusvaheliselt tunnustatud piirides väga oluliseks aluspõhimõtteks,“ sõnas välisministeeriumi pressiesindaja Mari-Liis Valter. „Mistahes muutused peavad olema kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud printsiipidega.“
Lähis-Ida ekspertide sõnul on aga küsitav, kas Iraagi ja Süüria aladel saab enam rääkida mingist kindlast piirist, kuna äärmusorganisatsioon Islamiriik ja muud relvarühmitused on enda kontrolli alla võtnud arvestatava osa mõlema riigi territooriumist. Kaardi peal on rahvusvaheliselt tunnustatud piirijoon muidugi olemas, kuid vallutatud piirialadel de facto sellest enam rääkida ei saa. Küsitavusi on kohati tekitanud ka Türgi ja Süüria piirijoon, mille on viimase aasta jooksul ületanud tuhanded inimesed, kes on soovinud sunniitliku terroriorganisatsiooniga liituda.
2003-2004. aastal Iraagi kaitseluure institutsioonide ülesehitamise eest vastutanud ja juba toona kurdide küsimusega kokku puutunud julgeolekuekspert Eerik-Niiles Kross leiab, et ministeerium jätab kurdide küsimuses nimetamata teise sama olulise printsiibi, mis käsitleb rahvaste enesemääramise õigust. „Eestile peaksid olema olulised mõlemad printsiibid nii meie ajalugu kui meie riigi põhiväärtusi silmas pidades,“ leidis Kross.
Kuna küsimust kurdide omariiklusest ei ole rahvusvahelisel tasandil laual, ei rutta ka Eesti sel teemal mingit peavoolust erinevat seisukohta võtma. „Täna on rahvusvahelise üldsuse jõupingutused suunatud akuutse julgeoleku- ja humanitaarkriisi lahendamisele,“ selgitas ministeeriumi pressiesindaja. „Eesti peab antud küsimuses esmatähtsaks regiooni riikide territoriaalset terviklikkust nende rahvusvaheliselt tunnustatud piirides. See seisukoht ei ole muutunud.“
Krossi hinnangul on aga siiski toimunud ka arenguid, nende seas Iraagi kurdide täieliku sõjalise autonoomia aktsepteerimine Ameerika Ühendriikide ja oluliste lääneriikide poolt, mistõttu suhtumine Iraagi Kurdistani võimalikku iseseisvusse on oluliselt muutunud. Mehe sõnul on täna mitmete allikate kinnitusel Washington nõustunud ka täiemahulise Kurdi armee ülesehitamisega oma raskerelvastuse, õhuväe ja isegi mereväe komponentidega.
Ka Eesti on andnud heade sõduritena tuntud kurdidele vajalikku abi, toetades neid mullu nõukogudeaegse laskemoonaga, mida meie kaitsevägi enam ei vaja. Välisministeerium aga rõhutab, et kurdidele anti laskemoona Iraagi palvel. „Eesti toetus kurdi pešmerga võitlejatele toimub kooskõlastatult Iraagi keskvõimuga ega ole kuidagi seotud võimalike kurdi iseseisvuspüüdlustega,“ ütles pressiesindaja Mari-Liis Valter.
Milliseks kujuneb poliitline kaart pärast sõda džihadistidega, on Krossi sõnul keeruline ennustada. „Nii Iraan kui Türgi on kindlasti kurdide iseseisvuse vastu, kuid mitmed märgid näitavad, et teatavatel tingimustel võib nii Teheran kui ka Ankara selles küsimuses järeleandmisi teha. Sellegipoolest on mõlemal riigil probleem oma kurdi vähemustega ja nad kardavad Iraagi kurdide iseseisvumisele järgnevat doominoefekti, kus kõik kurdid hakkaksid tõenäoliselt nõudma ühinemist ühtsesse poliitilisse üksusse,“ selgitas julgeolekuekspert.
Krossi hinnangul kuulub iseseisvumisvõimaluse arvestamine praegu lääneriikide pealinnade mainstream poliitlisse narratiivi. „Iraagi kurdid on täna ainus üheselt läänemeelne, enam-vähem demokraatlik, riiklikult korrastatud ja sõjaliselt võimekas poliitiline üksus piirkonnas,“ märkis ta. „Ma loodan, et ka Eesti leiab õigel hetkel julguse teha õige valik.“
Kurdidele noa selga löömine
Türgi jätkab juba teist kuud terroriorganisatsiooni Islamiriik vastu võitleva Kurdistani Töölispartei (PKK) ja mõnedel andmetel ka Süüria Kurdistani Rahvakaitseüksuse (YPG) pommitamist Süüria ja Põhja-Iraagi aladel. Varem kurdide edusamme Islamiriigi vastu ülistanud ja neid võitluses džihadistidega toetanud läänemaailm vaatab seda vaikides pealt.
Ajaleht The Daily Telegraph leiab, et enam räigemalt ei ole võimalik kellelegi nuga selga lüüa, kui teeb seda praegu Lääs eesotsas Ameerika Ühendriikidega, lubades vastu vaidlemata kurdide „massilist tapmist“ jätkata.
Levinud on spekulatsioonid, et USA talub vaikimisi kurdide ründamist põhjusel, et saab selle eest vastutasuks Ankara osalemise Islamiriigi ründamises ja loa kasutada islamisõdalaste vastasteks reidideks Türgi Incirliki õhuväebaasi.
"YPG on alates 2013. aastast kontrollinud Süüdia kurdide ala ja olnud üks võimekamaid USA ja muude Islamiriigi vastu võitlevate lääneriikide liitlasi Süürias. Türgi peab YPG-d aga [läänemaailma hinnangul terroristliku] PKK liitlaseks ja ohuks oma julgeolekule. Ankara tegelik huvi on muidugi vältida kurdide liigset iseseisvumist Süürias,“ selgitas Eerik-Niiles Kross. „Türgi paneb alliansi raskesse olukorda. Ühest küljest annavad nad ameeriklaste käsutusse mõned taktikaliselt ülivajalikud lennuväljad, teisest küljest aga soovivad, et liitlased nõustuksid nende kurdidevastase agressiooniga.“
Eesti välisminister Marina Kaljurand ütles mõne nädala eest, et valitsuse seisukoht on olla praeguses olukorras solidaarsed Türgiga. „Oleme veendunud, et Türgi suudab kujunenud olukorra lahendada konstruktiivsel viisil,“ sõnas välisminister Kaljurand, kelle meelest ei oleks kohane prognoosida edasisi arenguid.
Kross aga leiab, et Eesti välipoliitika on kurdide küsimuses liiga ettevaatlik ja nüüd on aeg teha selgemat vahet erinevate kurdi liikumiste vahel. „Eesti ei suuda oluliselt mõjutada ega kaasa rääkida Süüria kurdide probleemis, kuigi kindlasti peaksime me olema nende ründamise vastu.“
Juba teist kuud vältavad Türgi linnades kurdide meeleavaldused. Samal ajal ägab riik terrorirünnakute all, mis annavad analüütikute hinnangul märku, et Türgi sees võib türklaste ja kurdide vahel taas kord lõkkele lüüa sisekonflikt ja senised edusammud kurdide olukorra parandamisel Türgis võidakse tagasi pöörata.
