Riigikogu otsustas: Eesti toetab Kreeka kolmandat abipaketti
Kreekale kuni 86 miljardi euro suuruse laenu andmise otsus on Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) juhatajate nõukogu päevakorras 19. augustil, teatas riigikogu pressitalitus.
Kreeka riigi võlakoormus peaks programmi toel langema 2020. aastaks 174,9% SKPst pärast kõrgpunkti 200,9% SKPst 2016. aastal. Kuni 2018. aasta augustini kestva abiprogrammi põhieesmärgid on taastada eelarve jätkusuutlikkus, tagada finantsstabiilsus, soodustada kasvu, konkurentsivõimet ja investeeringuid ning kaasajastada avalikku haldust.
Valitsust esindava rahandusminister Sven Sesteri hinnangul annab Kreeka majanduspoliitika memorandum hea aluse Kreeka riigi ja majanduse arendamiseks ning läbi selle annab ka panuse euroala üldise stabiilsuse toetamiseks. „Programmi eesmärgiks on seatud primaarülejääk ja seda toetav ambitsioonikas reformide pakett, aga ka kreeka rahva arusaamine, et muutustele alternatiivi ei ole,“ ütles Sester.
Rahandusministri sõnul on fiskaaleesmärkide saavutamisel olulised käibemaksu süsteemi reform, erandite kaotamine maksusüsteemis, maksukogumise uue kvaliteedi saavutamine, pensionisüsteemi reformide elluviimine ning erastamine.
Sester rõhutas, et Kreekale ESMist antav laen ei suurenda Eesti kohustusi ning riik täiendavalt uusi garantiisid andma ei pea. „Meie osalus ESMis on 1,3 miljardit eurot, millest sissemakstava 148,8 miljonit eurot oleme juba 2014. aastaks tasunud. ESMi laenu tõttu need kohustused ei suurene,“ ütles Sester. Ta lisas, et Kreekaga seotud riskid jäävad, kuid kokkulepitud programmi alusel tegutsedes on Kreeka võimalused majanduslikult jalule tõusta paremad kui käega lüües ja asjadel isevoolu teed minna lastes.
Juhtivkomisjoni, rahanduskomisjoni esimehe Remo Holsmeri sõnul fraktsioonidelt eelnõule muudatusettepanekuid ei laekunud.
Holsmeri sõnul on Kreekale raha laenamise eelduseks struktuursed reformid riigis. „Juba läbirääkimiste alustamiseks pidi Kreeka esimesi samme astuma ja need peavad jätkuma lähiajal. Samuti eelneb laenumaksetele regulaarne reformide ülevaatamine,“ ütles Holsmer.
Holsmer kinnitas, et Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ei ole protsessist distantseerunud, vaid on kogu aeg läbirääkimistel osalenud. „Tõsi, nad on küll soovinud laenude mahakirjutamist, kuid liikmesriikide valitsused, kaasa arvatud Eesti valitsus, kindlasti maksumaksja raha mahakirjutamist või andestamist ei toeta. IMFi võimalik liitumine programmiga saab reaalsemaks siis, kui toimub esimene aruandlusperiood ja hindamine, orienteeruvalt oktoobrikuus,“ ütles Holsmer.
Läbirääkimistel opositsioonierakondade nimel sõna võtnud Andres Herkel, Martin Helme ja Kadri Simson olid Kreeka kolmanda abiprogrammi ja memorandumi kavandi suhtes kriitilisel seisukohal.
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimehe Kadri Simsoni sõnul ei saa Keskerakonna saadikud toetada Kreeka kolmandat abipaketti. Simson tuletas meelde, et keskerakondlased olid juba 2011. aastal vastu eelmisele taolisele abipaketile ning vahepealne aeg on vaid kinnitanud Kreeka võimetust laene tagasi maksta. „Eraldades Kreekale järjekordse abipaketi, julgutame me neid sisuliselt sama rada mööda jätkama. Kreeka ei ole võimeline iseseisvalt oma laene teenindama. Leian, et meist on väga kergekäeline minna Eesti ja teiste euroala riikide maksumaksjate rahaga Kreeka laene käendama. Ka IMF tunnistab, et ilma laene restruktureerimata ja võlaleevendusi tegemata, ei ole Kreekal võimalik jalgele tõusta. See aga tähendab meie inimeste raha korstnasse kirjutamist,“ sõnas rahanduskomisjoni liige Kadri Simson.
Konservatiivne Rahvaerakond on veendunud, et praegune abipakett on ühteaegu ebaõiglane ja mittetoimiv. EKRE toetab IMF-i seisukohta, et Kreeka vajab lisaks majanduse ja riigivalitsemise reformile ka võla restruktureerimist.
Koalitsioonierakondade nimel sõna võtnud Kalvi Kõva, Priit Sibul ja Kalle Palling väljendasid oma sõnavõttudes abiprogrammile ja memorandumile toetust.
Euroala rahandusministrid said eelmisel nädalal eurorühma koosolekul ülevaate Kreeka läbirääkimiste lõpptulemustest ning kinnitasid abiprogrammi poliitilise kokkuleppe võimalust. Nüüd järgnevad liikmesriikide protseduurid kokkuleppe kinnitamiseks, Eestis peab oma heakskiidu andma riigikogu täiskogu.
Kreeka esitas taotluse Euroopa Stabiilsusmehhanismist (ESM) abi saamiseks 8. juulil. 12. juuli euroala tippkohtumisel lepiti kokku poliitikatingimused, mille Kreeka peab täitma, et abi saada. Sellele järgnesid läbirääkimised Kreeka valitsuse, Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja Rahvusvahelise Valuutafondiga, kus pandi paika reformide kava. Kokkulepitud abiprogrammi kogusuurus on kuni 86 miljardit eurot, sellest suure osa moodustab seniste laenude teenindamine.
ESMi ratifitseerimise seaduse kohaselt peab Eestis Kreeka uue abiprogrammi alustamise heaks kiitmiseks volituse andma riigikogu täiskogu.
