Maanteeamet: kiiruspiirangud Eestis ei vasta maanteede olukorrale ja vajavad põhjalikku ülevaatamist

Maanteeamet on seisukohal, et erinevatele teetüüpidele ja teelõikudele kehtestatud kiiruspiirangud Eestis ei vasta konkreetsete maanteede tegelikule olukorrale ning nende liiklusohutuse tasemetele, vajades põhjalikku ülevaatamist.

Maanteeameti liiklusohutuse strateegialoome juht Alo Kirsimäe küsib, kas Haanja kuppelmastikul peaks saama sõita sama piirkiirusega, mis sirgel Tallinna-Tartu maanteel.

"Liiklusseadus kehtestab asulatee lubatud suurimaks kiiruseks reeglina 50 km/h ja asulavälisel teel 90 km/h. Üldjuhul ei sõltu lubatud suurim kiirus tee tegelikust geomeetriast, liiklus-, ilmastiku- ja nähtavustingimustest, teekatte seisundist jms," ütles Kirsimäe Delfile.

"Nii on tavapäraselt suurimaks lubatud sõidukiiruseks 90 km/h neljarealisel I klassi maanteel kui ka kruusakattega üherajalisel kõrvalteel, seda nii halva nähtavuse kui ka parimate liiklemistingimuste korral. See on viinud olukorrani, kus paljud liiklejad ei taju sõidukiiruse piiramise tagamaid ja argumente ning ületavad seda ka siis, kui see toob kaasa järsult suurenenud riski."

Kirsimäe sõnul on meil seni lubatud sõidukiirust muuta lõikude kaupa ja eelkõige ohtlikel teelõikudel, ristmikel, liiklusohtlikes kohtades ja seondatuna liiklustehniliste eriolukordadega (sündmused, teetööd jms).

"Juba tavapäraseks on kujunenud sesoonsete piirkiiruste rakendamine põhi- ja tugiteede mõnedel lõikudel. Samas puudub ühtne käsitlus piirkiiruste rakendamiseks, mille tõttu rakendatakse erinevaid põhimõtteid piirkiiruste kasutamiseks erinevates piirkondades. Tervet teed või pikemat lõiku hõlmavad piirangud üldjuhul puuduvad ja kui neid on ka rakendatud, siis põhjendused on pigem olnud tunnetuslikud, kui sisuliselt argumenteeritud," nentis Kirsimäe.

"Eesti riigimaanteede kogupikkusest 89 protsendil on suurimaks lubatud sõidukiiruseks 90 km/h või rohkem. Soomes võib sama kiirusega sõita vaid 13,6 protsendil ning Norras 4,3 protsendil teedest. Tänu kõikjal kehtivale ühesugusele piirkiirusele on Eestis ka hukkunuid rohkem. Kui Rootsis ja Norras hukkub iga miljardi autokilomeetri kohta kuni neli inimest, siis Eestis suisa 10. Teisisõnu on meie teedel läbitud autokilomeetrite kohta liialt suur liiklusõnnetuste juhumiste risk."

Muutused ootavad ees

Kirsimäe tunnistas, et paljudes EL-i liikmesriikides on püütud tegelikult rakendatavat suurimat lubatud sõidukiirust siduda kiirusega, millest lähtutakse tee geomeetria kavandamisel ja kiirusega, mis haakub ohutuse ning tegelike tee- ja liiklustingimustega.

"Paratamatult seisab Eesti silmitsi lubatud sõidukiiruste diferentseerimisega, mille käigus liigitatakse teed selle funktsiooni, liikluse koosseisu, sageduse ja maakasutuse järgi, võetakse kasutusele kiiruste tsoneerimine ning töötatakse välja (ohutud) baaskiirused."

"Ohutu sõidukiiruse ületamine on üks olulisemaid liiklusõnnetuse põhjuseid, eriti kui see on kombineeritud muude riskifaktoritega (juhi kogemused ja oskused, liiklus- ja ilmastikutingimused, joobes juhtimine, nähtavus, jne). Ohutut kiirust tuleb rakendada seal, kus liiklusõnnetusse sattumise risk on kõrge ja tehnilised lahendused ei ole teostatavad või on väga kulukad," rõhutas Kirsimäe.

"Kiirus on liikluses inimeste hukkumist ja viga saamist enim mõjutav faktor. See mõjutab nii liiklusõnnetuses osalemist (suuremal kiirusel on keerulisem õigeaegselt reageerida ning sellest tulenevalt liiklusõnnetust ennetada) kui ka liiklusõnnetuste tagajärgi. Suuremal kokkupõrkekiirusel on suurem ka summutamist vajav kokkupõrkeenergia ning selle potentsiaal kahjustada inimest," rääkis Kirsimäe, rõhutades, et sõidukiiruse ja liiklusõnnetuste toimumise ning liiklusõnnetuses vigastada saamise riski vahel on tuvastatud väga tugevad seosed.

"Ohutu kiiruse kontseptioonist lähtudes peab "juht – sõiduk – liikluskeskkond" süsteem toimima selliselt, et õnnetuse korral tekkiv energia ei põhjustaks liiklejate surmasid," lisas ta.

Seoses arvamusfestivalil välja käidud ideega arvas Kirsimägi, et piirkiiruse alandamine 80 km/h-ni ei tähenda kindlasti seda, et kõikidel maanteedel võib tulevikus sõita vaid 80 km/h. "Kiiruseid hakatakse alandama seal, kus tee ei võimalda kiiremalt sõites ohutult punktist A punkti B jõuda."

Hea lugeja, kas leiad samuti, et Eestis on 90 km/h kiirusepiiranguga liiga lahkelt ringi käidud ning paljudes paikades peaks liiklust piirama hoopis 80 km/h? Või ehk veelgi rahulikumale tempole?

Kirjuta oma mõtetest selle loo kommentaariumis või aadressil [e-mail]!