LUGEJA FOTOD: "Halli mersuga "kapid" valvavad Kalaranda, 90-ndad on tagasi!"
Delfile kirjutas murelik lugeja, kes tundis huvi, miks valvavad vaidlust ja kõmu tekitanud Kalaranna 1 mereäärset kinnistut halli Mercedesega härrased, kelle tööks paistab olevat inimeste eemale hirmutamine.
"Patarei kõrval mees viskab merre kivisid. Uuel Kalaranna tänaval seisab hall mersu, mis sõidab vaikselt ligemale. Mees autoaknast hüüab kiviviskajale ( vene k.) Tule siia! Tule siia blj! Mees tuleb lähemale. "Kui sa neid poste puudud, siis ma... kutsun politsei. Kiviviskaja ärritub: "Kes sa siuke oled?" jne," kirjutas oma muljetest lugeja.
"Lähedal olnud ehitajate käest sain teada, et tegemist on turvafirma USS patrulliga. Kui ma julgesin autojuhile teha märkuse puuduvate logode ja riietuse ning töötõendi kohta, siis sain vastuse, et varsti on kõik nii nagu 38. aastal. Küsimusele, mis ta sellega mõtleb, vastas too vunts, et ei hakka siin minuga praegu... Lahe! 90-ndad on tagasi! Kapid valvavad eraomandit!"
Delfi kontakteerus USS Securityga, kes kinnitas, et kohapeal on küll nende töötaja olemas, kuid pildil olevate inimeste näol ei ole tegu nende töötajatega, sest USS-i turvapersonal on eraldusmärkide järgi alati ära tuntav.
Patarei kõrval asuv mereäärne kinnistu Kalaranna 1 on pisut üle kuue hektari suurune Põhja-Tallinna maatükk, mis kuulub Pro Kapitalile. Selle ühes nurgas asub Kalasadam, kust väljuvad laevad Aegnale ja Naissaarele. Teisel pool on tükk liivaranda, kus kohalikud on harjunud ujuma ja jalutama. Pro Kapital tahab territooriumile ehitada nelja-viiekorruselised kortermajad, kokku 400 korteriga, kuid kohalikud elanikud on korraldanud projekti vastu petitsiooni, kogudes kokku üle 2000 allkirja. Nii on krundi ümber aastate jooksul paksu pahandust tekkinud.
Pro Kapitalil sai sellel suvel asjast lõpuks kõrini ning otsustas territooriumile aia ümber ehitada. Praeguseks on püsti pandud ainult aia postid. Olgugi, et seaduse järgi on kohalikul omavalitsusel kohustus tagada inimestele juurdepääs rannajoonele, on Pro Kapital leidnud seaduses augu ja nimetab krunti sadamaks, mis tähendab, et juurdepääsu ei pea tagama.
Küll aga isegi kui rannale juurdepääsu tagamise kohustus juriidiliselt puudub, on linnalt siiski vaja nõusolekut maa-ala piirdeaiaga ümbritsemiseks. Seda aga ainult juhul, kui kaevetööd ulatuvad sügavamale kui 30 cm. Nii kerkivadki postid madalatesse aukudesse, mille jaoks kooskõlastust polnud vaja.
