Ajaleht: Soome osaleb salaja MH17 allatulistamise uurimises
Soome sõjavägi teeb rahvusvahelise uurimisrühmaga koostööd ja annab neile asjatundlikku nõu Vene Buk-raketisüsteemi kohta, kirjutab Iltalehti. Hollandis asuva uurimisrühma juht on käinud Soomes ja sõjavägi aitas neid juba möödunud talvel.
Uurimisrühma kuuluvad asjatundjad Austraaliast, Belgiast, Malaisiast, Hollandist ja Ukrainast. Soome osalusest ei ole seni avalikult teada antud. Sõjaväe juhtkond ei soovinud rühma töös osalemise üksikasjadest kuigi palju rääkida.
“Ei mina ega keegi teine sõjaväest ei saa teile sel teemal midagi öelda. Ilusat pärastlõunat teile,” ütles Iltalehtile näiteks sõjaväe teabejuht Eero Karhuvaara.
Seepeale küsis Iltalehti tema nõuniku Petteri Leino vahendusel kommentaari ka kaitseminister Jussi Niinistölt. Kahe päeva ja mitmete meeldetuletuste järel vastas Leino järgnevalt: “Oleme asja selgitanud. Hollandi võimud uurivad asja ja kaitseminister ei kommenteeri pooleliolevat uurimist.”
Läänes usutakse, et just Buk-raketisüsteem oli see, millest lasti möödunud aastal Ida-Ukraina kohal alla Amsterdamist Kuala Lumpurisse suundunud Malaysia Airlinesi Boeing 777. Lend MH17-na tuntud katastroofis hukkusid kõik pardal olnud 298 inimest. Uurimisrühm teatas augustis, et nende käsutuses on lisaks muule ka tükid rakettidest, mis pärinevad tõenäoselt vene Buk-süsteemist.
Ameerika luureagentuur National Geospacial Intelligence Agency andmetel lasti MH17 alla Vene SA-11 lennukitõrjesüsteemist.
Buk on olnud kasutusel ka Soome kaitseväes, kus on tuntud kui maa-õhk-rakett-96. Kuigi see süsteem ei ole seal enam kasutuses, on Soome siiski ainus Buk-e kasutanud lääneriik ja seega tunnevad sealsed eksperdid neid läbi ja lõhki. Soome ekspertide kasuks räägib ka asjaolu, et Soome on MH17 küsimuses usaldusväärsem kui Ukraina, kellel samuti olemas Buk-süsteeme ja kes on ka neid ka ise valmistab.
Ajalehe andmeil võib vaikimise taga olla uurimisrühma soov säilitada töös konfidentsiaalsus. Teine võimalik põhjus on, et kui Soome Venemaalt raketisüsteemi ostis, oli üheks lepingutingimuseks, et Soome ei tohi relvasüsteemi üksikasju kolmandatele osapooltele jagada.
