Lauri Mälksoo valiti teise Eesti kodanikuna maineka rahvusvahelise õiguse instituudi liikmeks
Õigusteadlane ning Tartu ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo valiti Rein Müllersoni järel teise Eesti kodanikuna prestiižse rahvusvahelise õiguse instituudi liimeks. 40aastase Mälksoo näol on tegu ühe kõige noorema inimesega, kes sinna kaasajal valitud on.
Mälksoo sõnul saab ta oma liikmeks valimise eest paljuski tänada Rein Müllersoni, kes korraldab rahvusvahelise õiguse instituudi presidendina konverentsi Eestis ning määras Eesti poolseks kandidaadiks Mälksoo.
"Laiemalt võttes on mul selle üle hea meel selle pärast, et rahvusvahelise õiguse instituut on olnud natukene liiga lääneriikide keskne. Seda kandepinda tuleks natukene laiemaks ajada ning ma arvan, et Balti riigid on üks õige koht liikmete võtmiseks, sest kui me vaatame ajalugu, siis mõned siit maalt pärit rahvusvahelise instituudi teadlased on seal väga olulist rolli mänginud," kommenteeris Mälksoo Delfile, lisades, et tema ja Müllerson ei ole ainsad Eestist pärit inimesed, kes on mänginud olulist rolli organisatsiooni ajaloos.
"Näiteks 19. sajandi lõpus kuulus sinna Tartu ülikoolist pärit professor, kellest hiljem sai professor Heidelbergi ülikoolis. Tema nimi oli August von Bulmerincq ja ta oli üks juhtivaid tegelasi Rahvusvahelise õiguse instituudis. Samuti kuulus sinna Eesti päritolu Peterburi ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Friedrich Martens," rääkis Mälksoo.
"Ma ei tunne, nagu ma oleks seal mingi kvoodieestlane, vaid ma arvan, et see on lihtsalt ühe traditsiooni taastamine, mis on seal instituudis juba asutamisest saadik olnud," märkis professor.
Mälksoo sõnul eeldatakse organisatsiooni liikmelt eelkõige seda, et kui organisatsioon iga kahe aasta tagant koos käib ning tegeleb rahvusvahelise õiguse arutelu ja plaanidega, siis tuleb liikmena kohal käia. "See ei ole mitte ainult passiivne kohalkäimine, vaid ka aktiivne panustamine debattidesse ning mingisuguse uue teadmise loomine sellesse seltskonda. See teadmine võib olla ka geograafilise varjundiga. Näiteks minu puhul konkreetselt see, et mul on vene keele oskuse kaudu ligipääs venekeelsele rahvusvahelisele kirjandusele, mis on olnud üks Balti rahvusvahelise õiguse teadlaste trumpe läänemaailmas läbi aegade. Siit saan ma mingit lisaväärtust tekitada."
Kas Mälksoo organisatsioonis ka mingit agendat läbi viima hakkab, mille poole püüelda, ei osanud professor veel öelda, sest enne on vaja organisatsiooni ja kõigi selle nüanssidega täpsemalt tutvuda. "Esiteks, ma tahan endale ikkagi selgeks teha asja seestpoolt vaadates, et mida see organisatsioon siis õigupoolest endast ikkagi kujutab. Peab olema ka realistlik, inimesed võivad väga lennukate agendadega peale lennata, aga kui tegelikud olud seda ei soosi, siis sellest ei tule ka midagi. Ma tahan ikkagi endale enne selgeks teha, et mida siis seal on võimalik panustada."
Mälksoo sõnul on tal oma ideaalid, millega ta tahaks võimaluse korral tegeleda. "Ma arvan, et üks asi, mis on kindlasti mulle südamelähedane, on väikeriigid ja väikeriikide enesemääramise õigus ja õigus riiklusele. Just ka selles valguses on väga oluline ja märgiline, et väikeriikide esindajad saavad sellistes kogudes osaleda. Ei ole nii nagu 19. sajandil, et suurriigid panid kõik omavahel paika. Kui mingisugusest agendast rääkida, siis väikerahvaste enesemääramisõigus ja väikeriikide õigus olemasolule on minu jaoks kindlasti normatiivselt oluline teema," ütles Mälksoo.
Rahvusvahelise õiguse instituut on 1873. aastal Gentis asutatud rahvusvaheline organisatsioon, mis tegeleb rahvusvahelise õiguse uurimise ja arendamisega. Tegu on kõige mainekama õigusorganisatsiooniga ning selle liikmeteks on maailma tuntumad rahvusvahelise õigusega tegelevad juristid. Praegu kuulub sinna 130 eluajaks valitud liiget.
2013. aastal valiti rahvusvahelise õiguse instituudi presidendiks eestlane Rein Müllerson, kes on Tallinna Ülikooli Õigusakadeemia president, eesti õigusteadlane ja õppejõud.
