Biden asub võitlusse? USA presidendikampaania võib kiskuda veelgi inetumaks
Ameerika Ühendriikide presidendikampaania käib juba pikemat aega täistuuridel, ja kui võiks uskuda, et sel korral rohkem keegi oma kandidatuuri üles ei sea, siis nagu vahendab Wall Street Journal, ei saa selles siiski nii kindel olla.
Ajaleht kirjutab, et asepresident Joe Biden (73) kaalub päev-päevalt üha tõsisemalt demokraatide presidendikandidaadiks pürgimist ja tundub mitme lähedal seisva allika kinnitusel kalduvat „jah“ suunas. Mõjukal poliitikul soovitas võimuvõitlusesse astuda tema poeg Beau Biden, kes suri maikuu lõpul 46-aastasena ajuvähki. Just oma poja nimel asepresident kandideerimisvõimalust vaebki.
Biden kaalub teadaolevalt praegu kõiki, nii poliitilisi, finatsilisi kui ka perekondlikke võimalusi, et viimaks langetada oma lõplik otsus. Samuti reisis asepresident nädalavahetusel mõnevõrra üllatuslikult ja saladuskatte all Washingtoni, kus ta kohtus ühe populaarseima liberaalist demokraadi Elizabeth Warreniga (66), kellega koos võib Biden mõningatel andmetel kandideerida.
Ka president Barack Obama administratsioon ei lükanud esmaspäeval Bideni kandideerimist ümber, kui Valge Maja pressisekretär Josh Earnest ütles ajakirjanikele, et riigipea, kes on seni avalikult toetanud Hillary Clintonit (67), võib asepresidendi kandideerimisel asuda mehe seljataha.
Asepresidendi „jah“ otsus tähendaks tugeva konkurendi lisandumist demokraatidest kandidaatide hulka. Seni on Clinton, kellest saaks võidu korral Ameerika Ühendriikide esimene naispresident, nautinud tugevat, kuigi nagu viimastest arvamusküsitlustest selgub habrast toetust. Clintoni toetusprotsent on hakanud nimelt langema, kuna FBI otsustas mõne nädala eest hakata uurima süüdistusi, mille kohaselt naine kasutas välisministrina tööasjade ajamisel oma privaatset meilikontot ja võis selle alt välja saata ka salajase sisuga informatsiooni.
Intetu valimisvõitlus
Ajakirjandusportaal The Daily Beast ennustab, et kui Biden tõepoolest otsustab valimiskarusseliga liituda, on oodata veelgi inetumat poliitvõitlust kui 2008. aasta valimistel, mil demokraatide seas olid vastamisi praegune president Barack Obama (54) ja ka sel korral kandidaadiks pürgiv Hillary Clinton. Demokraatidel tuli toona otsustada, mil moel teha ajalugu – kas valida kandideerima inimene, kellest võiks saada riigi esimene naispresident, või inimene, kellest võiks saada riigi esimene mustanahaline president.
Kaheksa aasta eest jäi kõrvale Hillary, mistõttu on paljude demokraatide meelest nüüd aeg teha teist korda ajalugu ja toetada endist välisministrit ja riigi esimest leedit. Et inimesi ümber veenda, tuleks Bidenil mängu panna kõik ja asuda tugevalt Clintoni vastu, tuletades igal sammul meelde naist vaevavat meiliskandaali ja sellega kaasnevat usalduskriisi. Ja ega Clintongi seda niisama jätaks. Samas äsja poja kaotanud Bidenit rünnata on tunduvalt raskem.
Ka annab Hillary suunas tuld meedia (ja mitte vaid Fox News, mis on tuntud konservatiivide hääletoru), kes meiliskandaali pidevalt suure tähelepanu all hoiab. Ajakirjandus on Clintoni vastu pöördunud, vastupidiselt 2008. aastal Barack Obama kandideerides, mil meedia justkui lootis näha riigi eesotsas esimest mustanahalisest presidenti. Sel korral on ajakirjandus aga igal sammul valmis toetama pigem Bidenit kui Clinonit, tõdeb The Daily Beast.
