Lucas: Baltikumi valulisest suhtumisest pagulastesse võidab vaid Putin

Economisti toimetaja ja Eesti esimene e-resident Edward Lucas kirjutab, et reaktsioon põgenike vastuvõtmisele Balti riikides on kahetsusväärne ja sellest võidab vaid president Vladimir Putin.

„Neil riikidel (Nõukogude Liidu ikke alt vabanenud maad -toim) on palutud Euroopa solidaarsuse nimel vastu võtta käputäis põgenikke Aafrikast ja Lähis-Idast, kuid reaktsiooniks on jahmatus,“ märkis Lucas. „Endine ‪‎Eesti‬ välisminister Kristiina Ojuland ütles (häbiväärselt) et immigrandid on ohuks „valgele rassile“. Läti rahvuslased võrdlesid Euroopa lõunaaladelt saabuvaid pagulasi Nõukogude Liidu ajal saabunud „illegaalsete immigrantidega“ (Lucas mõtleb nende all halli passi omanikke –toim).“

Lucas leiab, et selline reaktsioon on kahetsusväärne. „Sellest võidab ilmselgelt vaid Putin. Kõik endised kommunismihaardes olnud riigid maadlevad rahvastiku vähenemisega. Need riigid riskivad sellega, et nad saavad vanaks enne, kui nad saavad rikkaks,“ nentis ta, lisades: „Immigrandid seevastu töötavad kõvasti, tekitavad juurde rikkust ja loovad töökohti, maksavad makse ning ergutavad majanduskasvu.“

Lääne kogemus on heaks näiteks

Ajakirjanik tõdeb, et uute inimeste vastuvõtmine tähendab ka lühiajalisi kulutusi ja nende lõimimine vajab tööd ja pühendumist „Keelelistel ja kultuurilistel kaalutlustel on muidugi kergem lõimida ukrainlasi või valgevenelasi kui näiteks süürlasi,“ tunnistas Lucas. „Lääne kogemus immigratsioonialal on heaks näiteks, mille najal vigu vältida. On ka tõsi, et kommunismi ja fašismikuritegude tagajärjel on kogu Kesk- ja Ida-Euroopa regioon vähem multikultuurne ja multietniline kui kunagi varem - kuid need kuriteod ei ole ju ometi pärand, mille üle vabad maad sooviksid moodsal ajal olla uhked?“

Lucase hinnangul on tähtis ka Euroopa ja NATO solidaarsus. „Itaalia ja teised riigid ei pruugi tulevikus Balti riikide ja Poola soove oma julgeoleku kaitsmisel tõsiselt võtta, kui need riigid ei soovi kübetki üleeuroopalise probleemi lahendamisest enda peale võtta. Maailm, kus isekus sõidab laineharjal, on halb väikestele, nõrkadele ja vaestele riikidele - eriti, kui nad asuvad halvas naabruskonnas,“ nentis ta. „Eestlased, lätlased, leedulased, poolakad, tšehhid, slovakid, ungarlased ja veel mitmed rahvad teavad, mida tähendab oma eluga riskida, põgenedes saatuse eest, mis võib olla veel hullem. Nüüd on teised samasuguses olukorras - põgenedes sellise terrori eest Eritreas, Süürias ja muudes riikides, mis isegi Stalini timukaid kohutaks.“

Eesti esimese e-residendi hinnangul väärivad need inimesed solidaarsust. „Jah - mõned põgenikud võivad ka paremat elu olla otsimas. Ja mis siis? Paljud inimesed piirkonnast, mida me kutsusime „idapoolseks Euroopaks“, tegid alles hiljuti täpselt sedasama.“

Lucas märgib ka, et Suurbritanniat, Rootsit ja teisi riike jääb igavesti painama häbitunne, et pärast 1945. aastat saadeti Nõukogude Liidust põgenenud inimesed „surma Jossif Stalini käte vahele“. Ta avaldab lootust, et tänapäeval ei suhtuta põgenikesse samasuguse „enesekesksuse, isekuse ja ennasthävitava hoiakuga“.