Jõuetud võimud kardavad Prantsusmaal 9/11-sarnast rünnakut

Prantsusmaa julgeolekujõud kardavad võimalikku reisilennuki allatulistamist või 2001. aasta 11. septembri (9/11) terrorirünnakutega sarnanevat õudust oma territooriumil.

„Lennufirmasid on hoiatatud võimaliku tankitõrjesüsteemist tehtava rünnaku eest,“ ütles allikas ajalehele The Telegraph. „Kuid piloodid ei ole kindlad, kuidas taolise rünnaku korral peaks tegutsema.“

Prantsusmaa president Francois Hollande hoiatas eelmisel nädalal Amsterdami-Pariisi reisirongis aset leidnud massimõrvakatse järel, et rahval tuleb seoses islamiohu kasvuga olla valmis veelgi tõsisemateks rünnakutes.

Sõjavägi on allika väitel juba mänginud läbi stsenaariumi, kus neil tuleb tagasi võtta osa oma territooriumist, mille on enda kontrolli alla võtnud julgeolekujõudude suhtes vaenulikud ja relvastatud isikud. „Agulites on neljanda põlve immigrantide seas palju võõrandumist ja viha ning võimalik radikaliseerumine on üha tõenäolisem,“ nentis allikas The Telegraphile. „Meil ei ole enam tegu üksikisikutega, vaid hästi organiseeritud äärmusislamistlike organisatsioonidega, kes õhutavad kasutama vägivalda.“

Kalašnikovi automaadid, mida kasutasid professionaalse väljaõppe saanud islamiäärmuslased, kes tapsid ajakirja Charlie Hebdo toimetuses jaanuaris 17 inimest, ja ka tankitõrjesüsteemid on [mustal turul] kättesaadavad ka Prantsusmaal. Relvad on riiki toimetatud peamiselt Balkani riikidest ja Liibüast. „Olukord on murettekitav,“ tõdes allikas.

Raketirünnak oleks reisilennuki jaoks laastav, eriti kui see toimuks täis kütusepaagiga õhkutõusmisel. Pariisi Charles de Gaulle lennujaam asub Pariisi kuritegevusest pakatavatele linnajagudele väga lähedal.

Allika väitel kardavad julgeolekujõud, et peavad 9/11 sarnaneva rünnaku kordumist „jõuetult pealt vaatama“. Seni on ainult puhas õnn aidanud ohvriterohkeid rünnakuid ennetada. „Meil on olnud õnne,“ tunnistas üks allikas ajalehele Le Canard Enchaîné, lugedes üles juhtumid, kus on juhuse läbi suudetud kõige hullemat vältida.

„Me oleme jõudnud lihtsalt punkti, kus seaduslikust ja organisatoorsest seisukohast ei ole finantsilisest võimalik enam rohkemat teha,“ nentis ta.