Soome ringhäälingu korrespondent Tallinnas: Eston Kohver oli spioon, kes jäi FSB-le vahele
Venemaal 15 aastaks vangi mõistetud kaitsepolitseiniku Eston Kohveri juhtumiga on seotud palju sellist, millest ametlik Eesti vaikib, kirjutab Soome rahvusringhäälingu Yle Tallinna korrespondent Risto Vuorinen.
Vuorineni sõnul on Kohveri juhtum näide selle kohta, kuidas suurest pildist jäetakse välja olulisi fakte ja suurendatakse vaid riigile kasulikke jooni, vahendab Yle Uutiset.
„Aastapikkuse protsessi käigus on ametlik Eesti käinud nagu kass ümber palava pudru selle tõsiasja suhtes, et ohvitser Kohver oli Eesti ja Venemaa piiril spionaažiülesannetes. Avaldustest saab pigem sellise pildi, nagu oleks see süütu Eesti kodanik olnud peamiselt vaid marju korjamas,“ kirjutab Vuorinen.
Sündmuste tõeline iseloom täpsustub aga viimase aasta jooksul meedias avaldatud informatsioonikildudest.
Eesti kaitsepolitsei väitel oli Kohver uurimas salakaubavedamist ja korruptsiooni tollis. Praktikas hankis ta Vuorineni sõnul idanaabri kohta ebaseaduslikult informatsiooni ja jäi lihtsalt Venemaa föderaalse julgeolekuteenistuse (FSB) üles pandud lõksu.
Vuorineni väitel on Eesti kaitsepolitsei kinnitanud, et Kohveri eesmärk oli värvata salajasse koostöösse FSB Pihkva osakonna töötaja V. V. Ivanov. Kohver oli varem eelmisel suvel Ivanoviga täpselt samas kohas, kus ta kinni võeti, juba kolm korda kohtunud. Eesti kaitsepolitsei pressiesindaja sõnul on tegu Vuorineni valega.
Kohveri taskus olnud 5000 eurot olid Vuorineni sõnul mõeldud Ivanovile tasuks Eestile tähtsa informatsiooni eest. Infoallikale oli juba varem makstud tuhat eurot. Lisaks europakile olid Kohveril kaasas püstol ja luuretegevuses kasutatavad salvestusseadmed.
„Eston Kohver on seega Eesti spioon, kes tabati teolt ja kellele määrati spionaaži eest Venemaa seaduste järgne karistus,“ kirjutab Vuorinen.
Vuorineni sõnul on juhtumiga seotud palju sellist, millest ametlik Eesti loomulikult vaikib. Näiteks Moskva advokaat Mark Feigin on väitnud, et Eston Kohver ja FSB sõlmisid varsti pärast eestlase kinnipidamist salajase kokkuleppe. Seda väidet toetab muu hulgas see, et Kohver ei protesteerinud vahistamisotsuse vastu.
Selle kokkuleppe järgi loobus Kohver väidetavalt muu hulgas Vene tippadvokaatide teenetest. See väidetav kokkulepe kinnitas omamoodi juba eelmisel sügisel eelmisel nädalal Kohverile määratud karistuse, kirjutab Vuorinen.
„Kas advokaatidest loobumine on seotud ka sellega, et kuigi Kohver saab pika vanglakaristuse, püütakse ta lähikuudel venelaste jaoks tähtsa spiooni vastu välja vahitada?“ küsib Vuorinen.
Üks võimalus on Vuorineni sõnul see, et Venemaa tahab Kohveri vastu riigireetmise eest 15-aastast vanglakaristust kandvat Vladimir Veitmanit, kes jäi kaks aastat tagasi vahele spioneerimisega Venemaa heaks.
Kohveri juhtum on otsekui järg mõnele vanale spiooniloole ega istu Vuorineni hinnangul õieti tänapäeva maailma. Näiteks saab salajasi andmeid puhtalt ja anonüümselt andmevõrkudes laialt levinud spionaažiprogrammide abil.
Vuorinen leiab, et andmeid oleks saanud hankida kergemini kui salajastel ja ohtlikel kohtumistel riikidevahelisel piiril.
„Eriti, kui Kohveri kodumaad, Eestit, peetakse otse geniaalseks infotehnoloogia kasutamises,“ märgib Vuorinen.
Kaitsepolitsei pressiesindaja Harrys Puusepp ütles, et Vuorinen valetab kaitsepolitsei sõnade kohta. „Kui keegi siin „vahele jäi“, siis on see Vuorinen, kes levitabki Venemaa propaganda sõnumeid. Professionaalse ajakirjanduse tunneb ära sellest, et fakt ja arvamus on selgelt eristatud. Vuorinen ajab need sassi, ilmselt mitte teadmatusest,“ ütles Puusepp.
