Andres Laiapea: vastus Eiki Nestorile ehk kuidas teha nii, et rahvaalgatused oleksid päriselt rahva algatused
Riigikogu esimees Eiki Nestor kutsus kevadistungjärgu lõpus antud pressikonverentsil kodanikuühiskonda üles suvel arutama, kuidas parandada petitsiooniõigust, mis loodi selleks, et anda kodanikele võimalus osaleda poliitikas ka valimistevahelisel perioodil, kuid on leidnud kasutamist peamiselt Riigikogus esindatud erakondade endi poolt.
Sellele üleskutsele ei ole mingit laiemat arutelu järgnenud. Teemale on pööranud nüüd veidi tähelepanu üksnes radikaalid. See näitab, kui ebaoluline petitsiooniõigus kodanikuühiskonna silmis tegelikult on.
Lihtsalt võimalust esitada palvekirjasid ei peeta tänapäeval enam piisavaks. Tahetakse rahvaalgatuse tegelikku seadustamist, aga seda petitsiooniõigus ei paku. Seetõttu ei peeta ka vajalikuks esitada ettepanekuid selle parandamiseks.
Sellegipoolest väärib Nestori palve vastust. Lihtsalt selleks, et oleks fikseeritud, et ta selle sai. Umbes nii nagu riigiasutused peavad vastama neile esitatud märgukirjadele ja selgitustaotlustele, kuigi teevad seda sageli vaid formaalselt, mitte sisuliselt.
Sisulise vastuse andmiseks tuleb teha kõigepealt selgeks, milles üldse seisneb probleem.
Probleem on selles, et president Ilvese poolt ellu kutsutud Rahvakogu suurima saavutusena esitletud petitsiooniõigus on muutunud vahendiks, mida opositsioonierakonnad kasutavad lihtsalt enda ja oma seisukohtade reklaamimiseks. See annab neile mugava ettekäände tänavatel inimeste tülitamiseks, tavaliselt selleks, et olla millegi vastu.
Herkeli partei kogus allkirju erakondade riigipoolse rahastamise vastu, Savisaare partei aktsiisitõusude vastu, Ojulandi partei pagulaste Eestisse ümberpaigutamise vastu jne. Konstruktiivsed ettepanekud parteilastel praktiliselt puuduvad.
Kuidas selline petitsiooniõiguse väärkasutamine lõpetada? Milles seisneb lahendus?
Lahendus on iseenesest ülimalt lihtne. Petitsiooniõigust parandaks oluliselt see, kui allkirjade kogumine toimuks edaspidi üksnes elektrooniliselt ja Riigikogu veebikeskkonda loodaks selle tarbeks vastav rakendus, nagu see on olemas näiteks Saksamaa Liidupäeval (http://epetitionen.bundestag.de).
Sellisel juhul väheneks kindlasti petitsiooniõiguse väärkasutamine erakondade poolt enda reklaamimiseks, samal ajal paraneksid tuntavalt üksikisikute ehk tavakodanike võimalused oma ettepanekutele toetajaid leida.
Sellise lahenduseni jõudmiseks ei ole loomulikult vaja mingit üleriigilist arutelu. Piisab üksnes tutvumisest teiste riikide kogemuste, Rahvakogu veebilehe kaudu esitatud ettepanekute ja hiljem Riigikogule vastava seaduseelnõu kohta edastatud arvamustega.
