Tiina Kangro võrdleb süütamist Vao külas ja Saaremaal ning peaministri käitumist: samasuguste olukordade ebavõrdne käsitlemine on diskrimineerimine

Eilse Vao varjupaigataotlejate keskuse süütamise taustal võttis sotsiaalmeedias sõna Tiina Kangro, viidates 3. juulil Saaremaal toimunud süütamisele, mille tagajärjel hukkus kaks inimest ning mis ei saanud pooltki nii palju avalikkuse ja erakonnajuhtide tähelepanu kui Vao külas juhtunu.

Aastaid "Puutepunkti" saadet teinud ja 2014. aasta Riigikogu valimistel IRL-i nimekirjas parteituna kandideerinud Tiina Kangro sõnul vajab tulekahju tekitamine Vaos uurimist ja hukkamõistu, kuid tegelik kriisikolle ei asu Vaos. "Selline overkill (ülepingutus - toim.) nagu täna aset leidis, tõmbab just vastupidi kogu teemale perversset tähelepanu. Välispublik saab teada, et meil siin on lahti tõeline polundra – põletatakse maha põgenikekeskuseid (mis ju tegelikult nii ei ole, pole meil ju põgenikkegi ollagi). Sisepublikule tekitab aga raskekahurväelaste desperaatne, poliitkorrektsete hüpetega (et mitte öelda võlts) asja kallale sööstmine tülgastust, seades kahtluse alla kogu tegevuse tegelikud motiivid. Eriti ohtlik on selline demonstratiivsus olukorras, kus teame, kui palju on meie kaasmaalaste seas hetkel kitsa maailmapildiga ja teemast "üles köetud" inimesi. Oleks ehk piisanud, kui kohapeal oleks pagulastega suhtlemas käinud siseminister ja riigijuhtide laiem ring ning taustameeskonnad oleksid fokusseerinud oma järjekindla tegevuse tegeliku kriisi juhtimisele (strateege on ju ametis mitmeid), mitte raisanud oma aega ja oskuseid pseudokriisi näidisseljatamise etendusele. Ja mis seal salata – ka meedia oleks võinud hoida pisut argikriitilist vaatenurka," kirjutas Tiina Kangro Facebookis.

Viited põhiseadusele ja Kafkale

Kangro viitas Eesti Vabariigi põhiseaduses tulenevast õiguse printsiibist, mille alusel tuleb võrdse kohtlemise põhimõtte järgi võrdseid olukordi käsitleda ühtmoodi. Samasuguste olukordade ebavõrdne käsitlemine on diskrimineerimine.

"Kuriteo puhul tuleb kohale politsei, kriisi puhul peab valtsusel olema strateegia. Oleks imelik, kui peaminister hakkaks käima n-ö peretülisid lahendamas. Aga valitsus peab tegelema riigi loomisega ja sotsiaalpoliitikaga, et Eesti kodanikud tunneksid et nad on väärtuslikud inimesed," arvas režissöör ja ajakirjanik Imbi Paju.

Reformierakondlane ja riigikogu liige Igor Gräzin tsiteeris Franz Kafkat: "Süüdlane on see, kes selleks määratakse," ja täpsustas, et antud juhul on vaja leida "eesti natsionalist" ja "homofoob", kelle pärast meil saaks "olla häbi". "Veame kihla, et selline ka leitakse? Paar päeva aga lastakse veel põnevust üles." Gräzin lisas, et taoline hüsteeria takistab uurijate tööd. "Neilt nõutakse mitte tõde, vaid ettenähtud tõde. Olen sellega teaduses kokku puutunud ja tulemus on alati see, et efektiivsus langeb. Lihtsalt ootad, kuni ülemustest leil välja läheb ja alles siis hakkad tasakesi tööle. Pluss: overkill-i automaatselt negatiivne psühholoogiline efekt."

"Uskumatu, et avaliku elu tegelased ikka veel õigustavad vihaõhutamise tagajärgi. See, et peaminister kohal käis, oli tema kohus, kuna need pered on riigi vastutusel ning meie riik ei suuda praeguses olukorras neile kindlustunnet garanteerida," sõnas Siret Rantala. Ta lisas, et põgenikul ei ole vabadust liikuda, ta määratakse kindlale aadressile teatud ajaks. "Eesti kodanikul on vabadus miina kuhu hing ihaldab. Ei ole vaja meie õnnetuid vähekindlustatud näitena tuua, pole siin Eestis midagi nii hirmus elada, kui vaadata seda tarbimishullust mis meie kaubanduskeskustes möllab..."

Põhimõtteline vahe tahtluses

Tiina Aro sõnul on Vao küla pagulaskeskuse ja Saaremaal maja süütamise vahel põhimõtteline vahe tahtluses. "Kas Saaremaa maja süüdati selle elanike pärast? Ja isegi siis on veel vahe: kui Saaremaa puhul süüdati maja ilmselt siis konkreetse Jüri ja Mari pärast, kes olid süütajale (viimase arust) midagi halba teinud, siis Vaos süüdati lihtsalt viha pärast kõikide selliste ja teistsuguste vastu, ilma et konkreetsed elanikud oleksid midagi süütajale isiklikult teinud. Kes on inimese tapnud, peab vastust andma tapmise eest, pole kahtlustki. Kes on üritanud, peab samuti vastust andma. Aga tehkem ikkagi vahet, kas tegemist on umbisikulise vihaga kõigi vastu või konkreetse isiku vastu konkreetsel põhjusel. Esimesel juhul oleme ohus meie kõik, kes me oleme valest rassist, soost ja silmavaatest ja vales kohas valel ajal. Aga sellega, et meil tehakse kisa pidevalt valede rõhuasetuste ja ebaproportsionaalses suhtes, olen nõus."

"Täna puudub igasugune info selle kohta kas keegi kustutas koni, mängis tulega, läks armuvalust lolliks või oli tegu mingi luureasutuse provokatsiooniga. Muidugi pole ka välistatud mõne tõsimeelse pagulsevihkaja kuritegu. Politsei on öelnud, et uurib, aga poliitikud ütlevad juba kuidas asi oli. Selline asjade järjestus tekitab mulle sama palju hirmu kui ärgata põlevas majas," ütles Merlis Nõgene.

Eile öösel pandi Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas Vao külas põlema varjupaigataotlejate majutuskeskuse välissein. Kokku põles maja otsaseina välisvoodrit ligikaudu 10 ruutmeetri ulatuses. Inimesed kannatada ei saanud. Esialgsel hinnangul oli tegemist süütamisega. Majas oli põlengu tekkimise ajal üle poolesaja inimese, kellest 13 on lapsed.