Eesti riigi kodanikuna tahan pagulasteemal avaldada tänu meie valitsusele ja kõikidele inimestele, kes on võtnud oma südameasjaks aidata ja toetada meie keskel olevaid pagulasi. Samas on üüratult kurb, et Eestimaal on ikka veel inimesi ja huvigruppe, kes demokraatia ja sõnavabaduse sildi taha pugedes propageerivad orjapidajatele omaseid amoraalseid mõttemalle ning mõnigi neist on otsustanud langeda nii madalale, et on nõus sooritama kuritegusid teistsuguse nahavärvi ja päritoluga inimeste vastu – ainuüksi seetõttu, et neil on teine nahavärv ja päritolu. Tule taevas appi!

Rassistlik ideoloogia ja sellele tuginev tegevus ei ole mitte ainult taunitav, vaid rassistliku ideoloogia propageerijad ja vihaõhutajad tuleb panna oma sõnade ja tegude eest vastutama. Jätta põgenikud sisuliselt abita, kartuses, et põgenik pöördub hiljem meie endi vastu? Sellisel juhul võiksime riigina kohe pillid kotti panna ja laiali minna.

Millist eeskuju tahame jätta oma järeltulevatele põlvedele? Kas tahame, et rahvusvahelises kogukonnas tuntakse meid argpüksliku ja omakasu jahtiva riigina, kellega ei saa otsustavatel hetketel arvestada?

Euroopas süvenev pagulaskriis ning selle järelmõjud on meie riigile suureks väljakutseks. Need muudavad meie riigi ja rahva nägu ning ka teiste rahvaste suhtumist meisse mitmeteks põlvkondadeks. Täna on veel võimalus näidata üles solidaarsust põgenikelaine all ägavate Euroopa Liidu liikmesriikidega ja osaleda tekkinud põgenikekriisi lahendamisel nii, et oleks tagatud eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade, nii nagu see on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduses.

Kui oleme suutelised ehitama kõigi mugavustega vanglaid kurjategijatele ning poputama ja toitma neid 24/7, siis oleme võimelised aitama ka palju enam pagulasi, kes on põgenenud Euroopasse oma kodumaal lokkava sõja ja vägivalla eest.

Et tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade, peab meie riik ja rahvas olema enam kui salliv ja avatud – peame olema targad, hoolivad ja moraalsed. Täna on meie ees valikud, mis määravad ära, kas oleme väike riik suure, külalislahke ja hooliva südamega, või oleme väike riik rassistliku, amoraalse ja hingetu südamega.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena