Ministeeriumi vastus lapseootel naise avalikule pöördumisele: riigikogule on esitatud petitsioon, et algatataks ravikindlustuse seaduse muudatus
Eile avaldas Delfi lapseootel naise avaliku pöördumise riigikogule. Põhimureks olid avalikus kontoris viibivad gripis kolleegid, kes on eriti suureks ohuks nakkushaiguste riskigruppi kuuluvatele rasedatele naistele. Sotsiaalministeeriumi teatel on Eesti Ametiühingute Keskliit esitanud riigikogule petitsiooni, et algatataks ravikindlustuse seaduse muudatus.
Kui rase haigestub töötamise ajal, siis on tal õigus saada haigushüvitist töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse teisest päevast alates ühe kalendripäeva eest ühe kalendripäeva keskmisest tulust 70 protsenti. See tähendab, et raseda töötaja omavastutus on üks päev, mitte kolm päeva. Haigushüvitist maksab sellisel juhul ainult haigekassa. Olulisim on aga see, et tööandja on kohustatud tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused.
Eesti Ametiühingute Keskliit on esitanud riigikogule petitsiooni, et algatataks ravikindlustuse seaduse muudatus, mis sätestaks haigushüvitise maksmise töövõimetuse esimesest päevast (esimesest kuni neljanda päevani maksaks tööandja, alates viiendast päevast haigekassa). Eesti Haigekassa on hinnanud sellise muudatuse mõjuks ravikindlustuse eelarvele ligikaudu 30 miljonit eurot. Kui muuta ka keskmise töötasu arvestamise aluseid, siis suureneb ka kulu ravikindlustuse eelarvele, teatas Delfile sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Oskar Lepik.
"Märgime, et ravikindlustuse tulud moodustuvad eelkõige isikute eest või poolt tasutud sotsiaalmaksu ravikindlustuse osast ning lähtudes laekunud vahenditest saab teha valikuid ravikindlustuse eelarvest makstavate hüvitiste hulgas ja suuruses." Ravikindlustus on tervishoiukulude katmise süsteem kindlustatud isiku haiguste ennetamise ja ravi, ravimite ja meditsiiniseadmete ostmise rahastamiseks ning ajutise töövõimetuse hüvitiste ja muude hüvitiste maksmiseks ravikindlustuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Kui ettepaneku realiseerimisest tingituna haigushüvitistele makstavad summad suurenevad eelpool nimetatud suurusjärgus, siis piiratud ressursside tingimustes samal ajal väheneb haigekassa poolt rahastamine haiguste ennetamisele, ravile, ravimitele ja meditsiiniseadmetele.
Eile Delfis avaldatud avalikus kirjas riigikogu liikmetele kirjeldas lapseootel naine, et tema kolleegid ei võtnud haiguslehte, kuna see ei olnud majanduslikult võimalik: haigusraha hakatakse maksma alles alates neljandast päevast. Et mitte grippi haigestuda, soovis lapseootel naine võtta haiguslehte, kuid väheneva sissetuleku tõttu tekiks tal omakorda majandusraskused.
"Tahate öelda, et pean nüüd veel kaheks nädalaks haiguslehele jääma, et vältida haigeid kolleege? Oleksin isegi nõus seda tegema, aga 70 protsenti palgast on arvete maksmise jaoks liiga vähe. Makske mulle näiteks 90 protsenti – jään koju ja sünnitan Eestile uue kodaniku, keda kasvatan 100-protsendise kohusetundega!" olid sõnad naise suust, kelle rasedus oli taolise juhtumi tõttu ühel korral katkenud.
