Seadusemuudatus jätaks enam haigeid töötajad koju ja rohkem raha kätte
Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas ajutise töövõimetuse hüvitamise seaduse teemat augustikuu lõpus. Nimelt pöördusid ametiühingud riigikogu poole ettepanekuga üle vaadata haigekassa poolt täna kehtiv seadus töötaja haiguspäevade eest maksmisel.
Põhiküsimuseks on, kuidas lahendada olukorda, kui inimesed ei taha "sinist lehte" võtta põhjusel, et esimesel kolmel päeval nende eest raha ei saa ning edasised hüvitised ei taga piisavat sissetulekut. Praegu on kolmanda kuni kaheksanda haiguspäeva hüvitamine tööandja vastutus ning alates üheksandast päevast on vastutus haigekassal.
Kurb näide elust enesest
Traagiline näide elust enesest seisab sel nädalal Delfis ilmunud lapseootel naise avalikust kirjast riigikogule, kus ta kirjeldas, kuidas haigete kolleegidega avatud kontoris olles sai ta endale gripipisiku ning haiguse tagajärjel katkes tema rasedus. Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees ja IRL-i fraktsiooni liige Aivar Kokk ütles Delfile, et konkreetne juhtum lapseootel naise haigestumisest tööpostil ning selle tagajärjel lapse kaotamine on väga traagiline ja kurb.
"Kindlasti on arutelud üleval. Milline lahendus lõpuks leitakse, selgub lähikuudel. Aga kindlasti julgen lubada seda, et see teema on täna sotsiaalkomisjonis päevakorras," sõnas komisjoni esimees Aivar Kokk.
Peamiseks ettepanekuks on vähendada töötaja omavastutust kolmelt päevalt ühele, et inimene haigena tööl ei käiks ja kolleege ei nakataks. "Kui päris seda ära võtta, siis elu on näidanud, et haiguspäevadel olemise aeg tõuseks 30 protsenti," viitas Kokk võimalikule seaduse kuritarvitamisele. Samuti seaks see ka ettevõtted suurema maksukoormuse alla.
Kolm võimalust
Praeguseks on hüvitise summaks 70 protsenti töötaja päevatulust. Hüvitise protsendi suurendamist peab sotsiaalkomisjoni esimees aga vähetõenäoliseks. "Kindlasti täna haigekassa eelarves sellist raha ei ole. Vaevalt keegi oleks nõus, et tööandjad maksaksid inimese pealt rohkem. On olemas ka kolmas võimalus: kindlustusfirmades on erinevad võimalused ennast kindlustada," lisas Kokk. Samas ei ole Eestis sellist praktilist kogemust kuigivõrd palju olnud, kuna inimesed kindlustavad end pigem pikaajaliste haiguste puhul.
"Kui vaadata muu maailma kogemusi, siis teevad inimesed paljudel juhtudel ka eraldi endale kindlustuse just nende esimeste haiguspäevade puhuks, et nad ei kaotaks haigena oma sissetulekust. Aga see maksab. Meie mure on just see, et paljude inimeste sissetulekud ei ole nii suured, et nad suudaksid end (tervise)kindlustada," nentis sotsiaalkomisjoni esimees.
Hoolimata võimalikest muudatustest seadus, rõhutas Kokk ikkagi tööandja enda vastutust ja hoolitsemist töötaja eest.
Hüvitis esimesest haiguspäevast
Riigikogu opositsioonis olevad erakonnad Keskerakond, Vabaerakond ja EKRE on ühel meelel, et töötaja peaks saama haigushüvitist alates esimesest haiguspäevast.
EKRE fraktsiooni esindaja Urmas Espenberg sõnas, et nii erakonna riigikogu fraktsiooni kui ka partei seisukoht on, et kui inimene maksab ravikindlustust esimesest tööleminekupäevast, siis peaks ta saama ka hüvitist esimesest haiguspäevast. Fraktsioon koguneb esmaspäeval ja asub ettepanekute kallal tööle.
Riigikogu Keskerakonna fraktsioon on haigushüvitiste teemal juba sisse andnud arupärimise ja plaanitakse algatada ka eelnõu, mille eesmärk on, et haiguspäevade hüvitamist alustataks esimesest päevast. Keskerakonna fraktsiooni riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Dmitri Dmitrijev leiab, et sellise olukorra lahenduseks on haigushüvitiste süsteemi muutmine. "Kui hetkel on süsteemi järgi esimesed kolm päeva haiguslehel viibimist tasustamata, siis meie eelnõu näeb ette, et haiguspäevade hüvitamist alustataks esimesest päevast."
"Teeme ettepaneku muuta seadust selliselt, et tööandja alustaks haiguspäevade hüvitamist esimesest päevast ja haigekassa võtaks kohustuse üle viiendal päeval."
"Leian, et tervis on inimese üks suuremaid väärtusi, mida tuleb riigi poolt igati toetada, sel juhul toetab inimene ka riiki, läbi oma tööpanuse Eesti majandusse. Või nagu antud juhtumist näha, võib taoline ebamõistlik süsteem otseselt mõjutada ka meie iivet. Tänane süsteem soosib haigena tööl käimist, sest majanduslikult lihtsalt pole võimalik koju jääda. See olukord peab muutuma, sest pikas perspektiivis tuleb see kahjuks nii töötajale, tööandjale kui ka riigile."
20 tuhat toetusallkirja
Augustikuus oli antud küsimus arutlusel all ka Riigikogu sotsiaalkomisjonis ning seal nõustusid kõik erakonnad, et teema on tähtis. "Ametiühingute pöördumine, millel oli all enam kui 20 tuhat toetusallkirja haigushüvitiste taastamise nimel, on ju ilmekas näide karjuvast vajadusest," sõnas Dmitrijev.
"Eesti ei saa endale lubada olukorda, kus meie ükskõiksuse või seaduse ignoreerimise tõttu kaotame inimelusid," ütles Eesti Vabaerakonna fraktsiooni liige ja sotsiaalkomisjoni aseesimees Monika Haukanõmm. Eesti Vabaerakond on seisukohal, et praegu kehtiv töövõimetushüvitiste süsteem, mis paneb kolme esimese päeva vastutuse inimesele, on inimvaenulik ning sunnib inimesi haigena tööl käima. "See suurendab inimeste terviseriske ning pikemas perspektiivis kulusid tervishoiusüsteemile. Oleme seisukohal, et 2009. aastast kehtiv seadus vajab muutmist. Tuleb taastada ajutise töövõimetuse hüvitis esimesest haiguspäevast alates. Antud muudatus väärib kiiret elluviimist ning seda on võimalik katta kas tubakaaktsiisist või lahja alkoholi suurema maksustamisega."
Muudatus võib jääda raha nappuse taha
Koalitsioonierakonnad jäävad antud küsimuses napisõnalisemaks. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esindaja Kai Kalamees ütles, et tegemist on tundliku teemaga ning 2009. aastal tehtud seadusemuudatus oli tingitud majandussurutisest ning ka praegu võib võimalik muudatus jääda raha nappuse taha. "See on keeruline küsimus, aga mingeid põhjapanevaid vastuseid ei ole," ütles sotsiaaldemokraatide esindaja.
Sotsiaalkomisjoni ja Reformierakonna fraktsiooni liige Vilja Savisaar-Toomast kinnitas, et haigushüvitiste päevade probleemi arutati sotsiaalkomisjoni augustikuisel istungil, kus kuulati ka ametiühingute ja tööandjate arvamust haigushüvitiste teemal. "Otsus jäi, et kõik fraktsioonid võtavad selle teemaks, arutavad läbi ning komisjonis tehakse kokkuvõtted, kuidas edasi. Reformierakonna fraktsiooni liikmed võtavad küsimuse päevakorda järgmisel esmaspäeval istunginädala alguses. Kindlasti arutelu muudatuse üle jätkub."
Praeguse ajutise töövõimetuse seaduse järgi ei hüvita haigekassa 8-päevast haiguslehte. Alates 1. juulist 2009 ei hüvitata haiguslehe esimest kolme päeva ning haiguslehe 4.–8. päevani maksab töötajale hüvitist tema tööandja. Järgneva perioodi eest maksab hüvitist haigekassa.
Haigekassa maksab hüvitist haiguslehe teisest päevast alates neil juhtudel, kus haiguslehe põhjusteks on:
• kutsehaigus,
• tööõnnetus,
• tööõnnetus liikluses,
• tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistus/haigestumine,
• vigastus riigi või ühiskonna huvide kaitsmisel ja kuriteo tõkestamisel,
• kergemale tööle üleviimine.
Haiguslehel on piirang ainult hüvitise maksmise perioodil, mitte lehe kestusel. Arst saab vajadusel väljastada töövõimetuslehe ka pikemaks ajaks kui hüvitise maksmise periood. Kui inimene on olnud haige üle 120 (tuberkuloosi korral 178) kalendripäeva, tuleb tema raviarstil hüvitise maksmise pikendamiseks või püsiva töövõimetuse otsuse tegemiseks saata hiljemalt 121. (tuberkuloosi korral 178.) päevaks arstliku ekspertiisi komisjoni taotlus. Ekspertiisi vastava otsuse korral on kindlustatul õigus haigushüvitist saada kuni 182 järjestikuse kalendripäeva (tuberkuloosi korral 240 kalendripäeva) ning kokku kuni 250 kalendripäeva eest kalendriaastas.
