Kui Eesti võtnuks ÜRO soovitusi kohe kuulda, oleks Reitelmann kriminaaluurimise all
Kaitseliitlase Urmas Reitelmanni skandaalset väljaütlemist kommenteerides arvas sõjaajaloolane Igor Kopõtin, et hädavajalik oleks algatada kriminaalmenetlus. Seda aga ei ole võimalik teha, kuna Eesti ei ole likvideerinud puudusi seadusandluses, mida ÜRO on alates 2010. aastast kaks korda teha on soovitanud. Eesti küll kinnitas juba neli aastat tagasi ÜRO-le, et seadusandluse täiustamine on Eesti jaoks tähtis, kuid pole seda siiani ära teinud.
Ka eelmise aasta suvel avaldas ÜRO juures töötav rassilise diskrimineerimise likvideerimise komitee raporti, milles soovitas Eestil teha kriminaalseadustikku mitmes punktis karmimaks. Muu seas soovitati karmistada karistusi rassistliku kõnepruugi ja vihaõhutamise eest ja muuta need kriminaalkorras karistatavaks. Seejuures peeti rassilise diskrimineerimise all silmas mis tahes vahe tegemist, eelistamist, piiramist ja välistamist, mis on tehtud rassi, nahavärvi, sünnikoha, päritolu või etnilise kuuluvuse põhjal.
Eesti välisministeerium kinnitas, et töö käib ja lähemal ajal avaldab Eesti komitee märkustele ka vastuse.
Inimõiguste kaitse keskuse „Kitež“ direktor Mstislav Rusakov aga koostas kuu aega tagasi ÜRO-le alternatiivse raporti, milles on kirjas, et justiitsministeeriumi vastustest võib välja lugeda, et viimase aasta jooksul pole selles suunas liikumiseks midagi tehtud. Ministeeriumi avalike suhete osakonna juht Riina Solman sellise hinnanguga ei nõustunud ja märkis, et asutuse juht peab teemat tähtsaks ja seaduseelnõu saadetakse ministeeriumidesse kooskõlastusringile 2015. aasta teises pooles.
Ministeerium eelnõu detaile ei avaldanud, kuid selle sisu kohta võib veidi aimu anda minister Urmas Reinsalu hinnang Reitelmanni sõnadele vahetult Vao pagulaskeskuse süütamisele järel. Reinsalu nimetas süütamist argpükslikuks teoks ja kinnitas, et vihakuritegude kontseptsiooni ülevaatamine on möödapääsmatu. „Vihkamine kuriteo motivatsioonina peab saama raskendavaks asjaoluks,“ sõnas ta.
See aga oli ÜRO ettepanekutest vaid üks. Teine soovitus oli vihaõhutamise kriminaliseerimine. Praeguste seaduste järgi peab sõnalise ähvardusega kaasas käima reaalne oht inimese turvalisusele ja seda peab kohtus tõestama. ÜRO raporti järgi piiravad need tingimused rassilise diskrimineerimise kriminaaluurimist.
ÜRO on sellele teemale tähelepanu juhtinud juba 2006. aastal, 2011. aastal nõustus Eesti nende märkustega ja kuulutas kavatsust seadust muuta, kuid lubadust ei täitnud. Miks, seda ei ole ministeerium veel öelnud.
Kui seadust oleks kohe muudetud, siis ei oleks Reitelmann pruukinud hoiatusega pääseda. „Seda oleks otsustanud kohus. Ma näen siin vähemalt alust kiriminaaluurimise alustamiseks. Kindlasti ei oleks selliste vaadetega inimest teenistusse jäetud,“ arvas Mstislav Rusakov ja lisas, et ilmselt ei ole mängureeglite muutmiseks valmis Eesti poliitiline eliit ise. Tema arvates illustreerib seda eriti ilmekalt Jevgeni Ossinovski ja Jürgen Ligi vaheline konflikt. „Kui juba nii integreerunud – eesti keelt teise emakeelena rääkiv inimene – kutsub esile nii vastakaid tundeid, siis mida on loota tavalisel venelasel? Seadusi muudab eliit. Vaevalt on ta valmis iseennast piirama hakkama,“ sõnas Rusakov ja lisas, et loota jääb vaid ÜRO ja euroliidu poolt tulevale survele.
Seda survet näib jätkuvat. Eelmise justiitsministri Andres Anvelti sõnul nõuavad seadusemuudatusi mitte ainult ÜRO komitee, vaid ka OFCE ja Euroopa rassismi- ja sallimatusevastane komisjon ning kõige kõvemaks sundijaks on Euroliidu raamkokkulepe. Anvelt täpsustas, et olgugi, et seda punkti tänases koalitsioonikokkuleppes pole, sai vastavasisluline eelnõu projekt tema valitsemisajal viimase lihvi ja oli valmis valitsusele esitamiseks. Samuti kinnitas eelmine minister, et eelnõu projekt ei keela oma arvamuse väljendamist, küll aga sellist avalikku käitumist, mis võib vägivalda esile kutsuda.
Anvelt rääkis, et eelnõu projekti valmimise ajal hakkas eelmise riigikogu koosseisu ametiaeg lõppema ja minister ei soovinud niivõrd tundlikku teemat segasel muutuste ajal lauale panna. „Usun, et riigikogu uus koosseis saab seda asja nüüd rahulikult arutada. Aeg on käes,“ sõnas Anvelt.
