Ajakiri: Pentagon teeb pingutusi, et olla valmis Balti riike Venemaa võimaliku rünnaku korral kaitsma

Ajakiri Foreign Policy kirjutab, et Ameerika Ühendriikide kaitseministeerium vaatab üle ning värskendab oma tegevusplaane, et olla valmis võimaliku Venemaa rünnaku korral Baltikumi kaitsma.

Tegemist on esimese korraga pärast Nõukogude Liidu lagunemist, mil Washingtoni tegevusplaanid peegeldavad uut, Krimmi poolsaare annekteerimise järgset geopoliitilist reaalsust, milles ei nähta Venemaad enam kui potentsiaalset partnerit, vaid kui potentsiaalset ohtu.

„Arvestades julgeolekukeskkonda, arvestades Venemaa tegevust, oli muutunud ilmseks, et meil on vaja hakata uuendama plaane, mis on mõeldud reageerimiseks igasugusele potentsiaalsele agressioonile mõne NATO liikmesriigi vastu,“ ütles üks asjaga kursis olev kõrge Pentagoni ametnik.

„Venemaa invasioon Ida-Ukrainasse sundis Pentagoni tegevusplaanidelt tolmu maha pühkima,“ lisas endine kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsler Michele Flournoy. „Need olid üsna vananenud.“

Uued plaanid keskenduvad kaitseministeeriumi allikate väitel sellele, mida USA saab teha osana NATO-st, kui Venemaa peaks ründama üht alliansi liikmesriiki, ja sellele, kuidas peaks riik tegutsema siis, kui sõjaline konflikt ei leia aset NATO vihmavarju all, vaid väljapool seda. Mõlemal juhul aga keskendutakse kõige tõenäolisemaks peetavale stsenaariumile, milleks on Venemaa sissetung Balti riikidesse.

„Me jõudmise (mullu, pärast Krimmi okupeerimist -toim) järeldusele, et me ei suuda Baltikumi kaitsta,“ ütles endine kaitseministeeriumi arenduspoliitika asekantsler David Ochmanek, selgitades, miks leiti, et tegevusplaanide värskendamine on vajalik.