Riik investeerib uutesse sõjalistesse võimetesse 114 miljonit eurot

Valitsuses põhimõttelise heakskiidu saanud riigieelarve eelnõu järgi suunatakse järgmise aasta kaitse-eelarvest neljandik ehk 114 miljonit eurot uute sõjaliste võimete loomisele.

„Kaitse-eelarve stabiilne ja pikaajaliselt kokkulepitud kasv tagab kaitsevõime arengu ja selle, et suudame vastata muutunud julgeolekuolukorra väljakutsetele,“ ütles kaitseminister Hannes Hanso. „Uued relvasüsteemid nagu jalaväe lahingumasinad annavad kaitseväele juurde märkimisväärsel määral tulejõudu ja võitlusvõimet.“

Kaitseministri sõnul on Eesti kaitsekulutused eeskujuks paljudele NATO riikidele, samuti on Eesti liitlastele hea võõrustaja. „Valitsuse kindel otsus lisaks kõigele muule ka liitlaste taristusse investeerida näitab seda, et Eesti hindab liitlaste siinviibimist kõrgelt.“

2016. aasta suurim investeering on jalaväe lahingumasinate CV90 hange. Nende kõrge soomuskaitsega ja hästi relvastatud masinate ostmiseks on 2016. aastal vahendeid üle 25,2 miljoni euro. Esimesed Hollandist hangitavad jalaväe lahingumasinad jõuavad Eestisse järgmise aasta teises pooles ja neid hakkab kasutama Scoutspataljon. Eesti kaitseväe jaoks on tegu uue relvasüsteemiga, mis tõstab oluliselt kaitseväe lahinguvõimet.

Üle 40 miljoni euro eest hangitakse uut relvastust ja varustust kaitseväe peamistele löögiüksustele 1. ja 2. jalaväebrigaadile. Varustuse hulgas on nii laskemoona, pioneerivarustust kui ka riidevarustust.

Uut taristut ehitatakse järgmisel aastal kaitseministeeriumi valitsemisalas 51,6 miljoni euro eest. Tapa linnakusse rajatakse ligi 15 miljoni euro eest uusi hooneid, sealhulgas kasarmu 240 ajateenija majutamiseks ning hooldushallid jalaväe lahingumasinatele.

Miinisadamas tehakse investeeringuid kuue miljoni euro eest: alustatakse sadamateenistuse hoone ehitamist, rajatakse vajalik laopind ning ehitatakse töökoda sõjaväepolitsei, vahipataljoni ning mereväe maismaasõidukite hooldamiseks.

Samuti alustatakse Juhkentali linnakusse õhuväe juhtimiskeskuse rajamist, mis on osa NATO integreeritud õhu- ja raketikaitsesüsteemist.

2016. aastal investeerib riik ka märkimisväärse summa – 10,1 miljonit – liitlaste taristu arendamisse. Selle eest rajatakse Tapa linnakusse liitlaste kasarmu, parandatakse väljaõppevõimalusi keskpolügoonil ning ehitatakse välja tänavu Tallinnas avatud NATO juhtimiselemendi taristu. Liitlaste kohalolekuga seotud kulutused kaetakse täiendavatest valitsuse eraldatud vahenditest, lisaks varemplaneeritud kaitse-eelarve mahule.

6,28 miljonit eurot on plaanitud kaitseväe osalemiseks rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel Liibanonis, Malis, Afganistanis ja mujal.

Kokku on 2016. aasta kaitse-eelarve 449 miljonit eurot, mis moodustab 2,07% SKP-st.

2015. aasta kaitse-eelarve suurus on 412 miljonit eurot.