Siseminister Hanno Pevkur ütles küll septembri alguses, et esimesed pagulased võivad Eestisse saabuma hakata järgmise aasta suvel, aga see väide tugines esialgsele kokkuleppele Euroopa Komisjoniga, mille järgi tuli meil vastu võtta 150 inimest kahe aasta jooksul. Täiendavat jaotusplaani kokku leppides öeldi aga, et riigid võiksid pagulasi vastu võtta niipea kui võimalik.
"Eestil on vastuvõtuvõimekus olemas juba selle aasta lõpus, kuid tõenäoliselt saabuvad esimesed pagulased siia 2016. aasta alguses," ütles Delfile siseministeeriumi korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Raivo Küüt, kelle sõnul sõltub täpsem saabumisaeg paljuski sellest, kuidas Euroopa Liidu protseduurid neis küsimustes kujunevad ja selginevad. Samuti sellest, kuidas õnnestub ümberpaigutamise protsessi osas kokku leppida Itaalia ja Kreekaga ning ümberasustamise protsessi osas UNHCR-iga. Viimaks ka sellest, kuidas õnnestub kohapeale lähetada meie menetlusmeeskond.
Millised rahvusvahelist kaitset vajavad inimesed Eestisse saabuvad, selgub Küüti sõnul just kohapeal menetlustöö käigus. "Eelnevalt töötavad meeskonna liikmed läbi olemasolevad andmed inimeste kohta ja kohapeal korraldatakse intervjuud, kogutakse vajalikku lisainformatsiooni ning teostatakse taustakontroll," selgitas Küüt.
Eesmärk on Eesti meeskond pärast Itaalia, Kreeka ja UNHCR-iga kokku leppimist võimalikult kiiresti kohapeale saata, eeldusel, et ka meeskond ise on valmis lahkuma. "Menetlustoimingute läbiviimiseks läheb kohale politsei- ja piirivalveameti, kaitsepolitseiameti ja sotsiaalministeeriumi ametnikest ning tõlkidest moodustatud meeskond, kelle ülesanneteks on võimalikult täpselt tuvastada taotleja isik, tema taust ja rahvusvahelise kaitse vajadus," sõnas Küüt.
Meeskond hindab kohapeal ka taotleja psühholoogilist seisundit ning võimalikku ohtu julgeolekule ja avalikule korrale. Peale taotluse menetlemise on meeskonna ülesanne tuvastada ka kaitse taotlejate võimalikud erivajadused ning suutlikkus ja valmisolek Eestis kohaneda. "Pärast Eestisse jõudmist suunatakse pagulased kohanemisprogrammi, mis loob paremad eeldused heaks hakkamasaamiseks Eesti ühiskonnas," lisas Küüt.
