Erkki Tuomioja: kiidan Eestit põgenikekriisi euroopaliku lahendamise eest, Soome valitsust tunnustada ei saa
Näeme väga erakordset põgenikekriisi Euroopas. Igal riigil palutakse aidata. Kuid see on ka tekitanud eri reaktsioone – mõned EL-i liikmed on esmajärjekorras mures saabuvate põgenike aitamise üle, teised aga piiride turvalisuse tagamise üle. On tekkinud palju eriarvamusi – kuidas teie hindate Euroopa senist reaktsiooni põgenikekriisile?
Selge on see, et oleme kõik Genfi põgenikekonventsiooni liikmed. Ja see tähendab, et igaüks, kes küsib asüüli ja kelle tausta uurides saab selgeks, et ta vajab turvapaika, tuleb seda talle pakkuda. See on kõige alguspunkt.
Aga arvestades numbreid ja seda, kuidas olukord on arenenud, on selge, et peame sellega tegelema Euroopa põhiselt. Meil on vaba inimeste liikumine, seda tuleb kaitsta. Seetõttu vajame ühist põgenike- ja immigratsioonipoliitikat, mis tagaks, et kohustused jagatakse kõigi vahel ühtlaselt.
Ja vaikselt, peale väga halba algust, tundub mulle, et EL on ka sellega pihta hakkamas, mis juhtus viimasel siseministrite kohtumisel (eelmisel teisipäeval – R.P.). Ma ütlesin seda ka teie ministrile Helsingis (Soomet külastanud välisminister Marina Kaljurannale – R.P.), et Eestit peab kiitma otsuse langetamisele kaasa aitamise suhtes. Kahjuks ei saa ma kiita meie oma valitsust, mis jättis hääletamata, kui oleks pidanud andma oma poolthääle.
See on küsimus solidaarsusest, Euroopa solidaarsusest. Ja mõistagi solidaarsusest nende inimestega (põgenikega – R.P.).
Kuid üldiselt oleme Soomes minu arvates vastanud õigel viisil. Kahjuks on Soome kuvandit kahjustanud ja sellele pleki tekitanud paar rassisti, kelle tegudest rääkivaid pilte jagatakse üle maailma. Kuid soomlaste suure enamus on põgenikke hästi vastu võtnud; on mõistnud, et need on inimesed, kes vajavad kaitset ja keda tuleb vastu võtta vaatamata sellega seotud raskustele.
Ja mind on väga julgustanud soomlaste üldine reaktsioon. Paraku on üks valitsusse kuuluv erakond mängimas kaksikrolli ja ei võta selget seisukohta rassismi vastu, taoliste inimeste vastu, kes on muuhulgas ka nende enda parteis.
Soomel on ka eelnev kogemus põgenikega?
Mitte just väga hiljutine, vaid ajalooline. Soome on ikka veel väga hästi organiseeritud riik. Läbikukkunud riikide nimekirjas oleme ju kõige vähem läbikukkunud riik (muheleb). Ja isegi, kui meid on see kõik alguses üllatanud ja meil on olnud ettevalmistuste tegemisega natuke raskusi. Aga siis kui peale hakkasime, on see osutunud väga heaks kriisihaldamise näiteks. Jah me avasime uusi põgenikekeskusi, haarasime töösse tuhandeid kodanikuühiskonna vabatahtlikke nii otse kui kaudselt. Ja see on viis, kuidas ühiskond peakski reageerima ja seetõttu kujutab endast väga head näidet.
Ja teiseks on Soomes ikka päris palju inimesi, kes mäletavad, et sõja ajal paigutati neid või nende vanemaid Soomes ümber. Või leidsid turvapaiga sõja lõpuni hoopis Rootsis.
Soome on võtnud varem inimesi juba üle maailma eri kohtadest. Eesti jaoks on tegemist põhimõtteliselt esimese taolise korraga ja see tekitab palju muresid, kasvõi näiteks integratsiooni mõttes, kuidas nad siia sulanduvad?
See on väljakutse ka meile ja pole alati kerge. Ja eriti raske on see, kuivõrd oleme läbi elamas majanduskriisi, kus soomlased ise ja eriti veel kõige kehvemas olukorras olevad, maksavad suurt hinda. See teeb lihtsaks küsida, miks me aitame neid põgenikke, kui vajame ise abi. Ja see tekitab pinnase ekstremistlikuks propagandaks.
Seetõttu on see väljakutse. Ma arvan, et see, kuidas valitsus rakendab oma majanduspoliitikat lõigates kõige kehvemas seisus inimeste arvelt, pole õige. Ja seetõttu saate aru, miks osad inimesed on vihased ja elavad selle viha välja mitte valitsuse vaid põgenike peal.
Eestis on kahtlusi, et põgenike hulgas on hoopis halbade kavatsustega inimesi..
Esiteks iga (asüüli) avaldust tuleb eraldi vaadelda ja uurida. Ja neist ehk 60-80% võidakse heaks kiita. Ülejäänud, kel pole turvapaika vaja, tuleks tagasi saata.
Aga kui räägime nii suurtest numbritest, siis selge on, et nende hulgast leitakse ka mõni kriminaal. Võidakse leida ka neid, kes kasutavad süsteemi ära. Kuid kindlasti mitte süsteemselt.
Need näited saavad alati palju tähelepanu ja kajastust, kuid jätavad vale mulje enamusest. Võtke sama hulk soomlasi – ma vean kihla, et leiate täpselt sama proportsiooni jagu kriminaale 5000 inimese seast.
Ütlesite juba, et olete väga kriitiline Soome valitsuse majanduspoliitika suhtes. Kas ootate lahendust valitsuse ja ametiühingute vahel kujunenud olukorrale?
Täna on ses suhtes väga otsustav päev. Valitsus ja tööturu osalised – ametiühingud ning tööandjate esindajad – peaksid maha istuma ja vaatama, kas nad suudavad kokkuleppele saada. Ma siiralt loodan, et nii läheb, sest alternatiiviks on valitsuse ühepoolsed meetmed, mis viivad kasvava polariseerumiseni. Seal on küsimusi mõnede valitsuse meetmete õiguspärasuses, kas nad on kooskõlas meie põhiseadusega, kas nad järgivad Rahvusvahelise tööorganisatsiooni (ILO) konventsioone. Kuid saame teada hiljem täna, kas saadakse kokkuleppele, mis on kõigi huvides.
Viimaks – kohtusin teiega aasta eest septembris, kui käisite Tallinnas veel Soome välisministrina Põhjamaade-Balti välisministrite kohtumise raames. Vahetult enne seda oli Eesti piirilt röövitud Eston Kohver ja te mõistsite selle tugevalt hukka. Nüüd olete Tallinnas vahetult peale Kohveri vabastamist, kas olete selle üle rõõmus?
Selge see! Ma mõtlesin ja lootsin, et lahendus saab selline olema. Aga et see tuli nii kiiresti oli küll üllatus.
Mis teie meelest oli siis selle taga?
Võib spekuleerida, kas selle taga võis olla Venemaa üldine kampaania maalida endast nüüd mõistlik pilt kui riigist, kes on valmis kompromisse tegema ka teistel teemadel. Loodame, aga me ei tea seda.
