Esiteks sissepoole saadetud sõnum. Venemaa luure- ja vastuluurega tegelevate ametkondade jaoks oli tegemist suurepärase näidismaterjaliga, millel saab olema oma koht nii uute agentide värbamises kui koolitamises. Eriti oluline on siinkohal värbamise aspekt - sel moel õnnestus näidata et "meie omasid ei jäta!" See, et tegelikult istub teisi kinnikukkunud agente veel türmis, pole hetkel oluline. Loodi kuvand, filmiklassikaga haakuv süžee, ja see on kõva sõna.

Teine, mitte vähem oluline signaal on nii-öelda kahetise otstarbega. Nii sisse- kui väljapoole anti teada, et Venemaa julgeolekuorganid on piisavalt otsusekindlad, et viia vajadusel läbi operatsioon ka väljaspool oma territooriumit. Ma arvan et neid, kes siiralt usuvad Vene poole ametlikku versiooni, nagu oleks "vaenulik välisagent" roninud pistoleti ja rahanutsakuga üle piiri, on väga vähe.

Kolmas signaal on suunatud puhtalt väljapoole. Euroopa Liidu ja NATO riigi ohvitseri vabastamine asetub ühte ritta teiste märgikestega, mis peaks kildhaaval näitama Kremli nii-öelda mõistlikku, inimlikku palet. Oskust vajaduse korral korral mängida "head politseinikku." Üldiselt jäisete suhete taustal võib Kreml kindel olla, et väiksemgi soojenemise märk leiab Läänes kümneid või isegi sadu vastuvõtlikke südameid, kes kiirustavad rääkima vajadusest siluda suhteid ja pöörduda tagasi "business as usual" olukorra juurde.

Lõpetuseks tuleks aga meelde tuletada, et ei Eston Kohveri vabastamine, välisministrite kohtumine, Vladimir Putini intervjuu "60 minutile" või kõne ÜROs ei muuda ära erinevusi meie tegelikes pikaajalistes huvides. Moskva jääb loomuldasa vaatama ümbritsevat maailma läbi oma rahvuslike huvide prisma, mida kujundab hetkel suuresti nn kollektiivne Putin.

Eston Kohveri vahetus Aleksei Dresseni vastu oli mõõdukalt teatraliseeritud akt, mille eesmärgiks oli saata signaale. Teatraliseeritud signaal ei muuda aga suurt pilti.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena