Lang ja Kala võtsid riigieelarvest rahastatava meedia hambusse: "Ringvaates" ja "Kapitalis" promotakse ettevõtteid
Kuna saade läks täna eetrisse esimest korda, siis alustasid saatejuhid enda tutvustamisega. Eelkõige poliitikuna tuntud Rein Lang arvas näiteks, et tema peab ennast meediakriitilise saate juhi kohale äärmisel heaks kandidaadiks, kuna ta on kolmel korral valitud ajakirjanduse vaenlaseks. Lang avaldas veel heameelt, et ta on selle tiitliga saanud väärikasse seltskonda, kus figureerivad näiteks ekspeaminister Andrus Ansip ja president Toomas Hendrik Ilves.
Maakonnalehti välja andva ASi Ühinenud Ajalehed juhatuse esimees Peep Kala ütles mõnevõrra irooniliselt enda tutvustuseks, et tema on kirjastaja tooli peal olnud juba mõnd aaega ja osalenud kohalikke lehti välja andvas kirjastuses, et talle "võib ette heita, et ajab seal saates samuti oma asja".
Saate eesmärk peaks aga Kala ja Langi sõnusti olema "üldistada protsesse ajakirjanduses" ning täna kõneldi peamiselt Eesti ajakirjanduse organisatsioonist.
Erameedias ideaalilähedane seis
Saatejuhtide arvates on tänasel meediamaastikul erameedia omandisuhetes jõutud ideaalilähedasse seisu, kus Eestis on kaks meediakontserni, mis mõlemad kuuluvad sisuliselt kohalikule kapitalile ning lisaks neile veel Bonnieri esindav väljaanne ja ridamisi väikeseid tegijaid.
Ainukese veana nägi Lang, et tema arust tuleks ära lõpetada kartellikokkulepe, mille kohaselt väljaannete peatoimetajad väidetavalt üksteist avalikult "ei koti".
"Tahaks loota veel seda aega, kus Postimehe juhtkiri ühel päeval nädalas kritiseerib Eesti Päevalehte ja vastupidi," lisas Lang.
Peep Kala sõnul ei tea tema sellisest kartellikokkuleppest küll midagi, kuid mees lisas, et tema arust on Eesti ajakirjanikud ehk natuke liiga viisakad ning nad võiks "põlvehoope" rohkem teistele ja ka kolleegidele jagada.
Kui erameedia seisuga jäid Lang ja Kala üldjoontes rahule, siis leidsid nad, et riigi eelarvest rahastatavate väljaannete hulk on liialt suur.
"Küsimus ei ole selles, et me oleks kuidagi a priori valla või linna eelarvest makstud meedia vastu, vaid küsimus on selles, et erameedia, kes elab tellijate ja reklaamiostjate rahast, ei saa kallutatust lubada, sest lugejad ja reklaamiandjad lähevad siis ära ja seega sa pead suhteliselt objektiivne olema. Ja siin on point, et ükskõik mis eelarvest makstav meedia ei ole objektiivne," leidis Kala.
Saatejuhid tõdesid, et Eesti on väike ja erameedias käib võitlus raha pärast ja et head ajakirjandust teha, peab raha olema.
Lang: ERR ei täida talle pandud ülesandeid
Lang oli äärmiselt kriitiline rahvusringhäälingu vastu ning ütles, et tema meelest ERR ei täida talle pandud ülesandeid. "Allikmaa arvates muidugi täidetakse ja isegi rohkem, kui vaja, ainult et raha lihtsalt vähe," rääkis Lang.
Ta tõi näitena välja, et lisaks riigieelarve realt tulenevale rahastusele on ka igasugused fondid jne, kus ministeeriumid maksavad kinni saated või väljaanded. "ERR edendab varjatud reklaami tegemist, näiteks meenub saade "Reklaamiklubi", mis tegelikult ei erine "Ringvaatest" või "Kapitalist", kus varjamatult promotakse ettevõtet või toodet," rääkis Lang.
Peep Kala lisas Langile näitena SA Kultuurilehe, mis annab välja suure hulga erinevaid väljaandeid, mida kõiki rahastatakse riigieelarvest. Kui sinna juurde tuua veel loodusajakirjad, mis samuti saavad riigilt rahastuse ja valdade lehed, mida rahastatakse otse omavalitsuse eelarvest või mõnest MTÜ-st, siis on Kala arvates ilmselt erameedia osakaal palju väiksem, kui avaliku meedia oma.
"Selge on, et avaliku raha eest tehakse rohkem, kui eraraha eest. On see nüüd probleeem, sõltub vaatenurgast," lisas Lang kolleegi märkusele.
Kirjastust juhtiv Kala tõi veel välja, et paadunud nišiväljaannete lugejad kindlasti hakkavad sellise jutu peale kohe rääkima, et erinevaid väljaandeid on vaja, sest need kajastavad erinevaid nurki jne. "Rahamass on aga ju tegelikult sama, me toimetame piiratud ressursi tingimustes. Seega tuleb küsida, et kas see kõik on mõistlik, kas selle raha kasutus on mõistlik?"
Lang nõustus ja lisas, et igasugune katse praegust olukorda muuta toob endaga tormi veeklaasis. Näitena tõi ta välja ajakirja Horisondi kaitseks viskujad. Lang juhtis tähelepanu, et riigile kuuluv KIK kannab ajakirja kulud ja toimetus ise ei pea vaeva nägema, et väljaannet müüa. See loob Langi arvates turumuutuse ja erameedia jääb kehvemasse seisu.
Kala ja Lang arutlesid ka parteide väljaannete üle. "Kui vaatame Eesti parteide lehti, tuleb suuresti naer peale. Üks naljakam kui teine ja ma ei pea silmas vaid Kesknädalat," rääkis Lang. Tema arust tuleks sisuliselt samuti maksumaksja raha eest tehtavaid parteilehti teha kas siis korralikult või üldse mitte.
Kala leidis aga, et tema poolest võiks parteiajakirjandus üldse olemata olla. "Kuigi lehtede arvamusküljed on avatud kõigile, miskipärast on poliitikutel idee, et oma pilti saab partei ajalehes ära trükkida rohkem, kui tavalises ajalehes," lisas Kala.
Saate lõpuks tõdesid saatejuhid, et täna kedagi otseselt nad ei sõimanud ja ärapanemise momente polnud ning lubasid, et sellist joont püütakse ka edaspidi hoida.
