Eesti näeb Euroopa Liitu riikide liiduna
Dokumendi kohaselt toetab Eesti sellist EL-i põhiseaduslikku lepingut, mis määratleb täpselt EL-i pädevuse, lihtsustab liidu struktuuri ja otsuste vastuvõtmist ning suurendab liikmesmaade parlamentide õigusi. Eesti soovib, et põhiseaduslikku lepingut arutav valitsustevaheline konverents jõuaks kõiki liikmesmaid rahuldava tulemuseni.
Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadis valminud dokumendi kohaselt peab EL-il olema tugev komisjon, sest see aitaks EL-i õigustikku ühtlaselt üle Euroopa rakendada. Eesti pooldab kvalifitseeritud häälteenamuse rakendamist, kuid ei taha seda teatud valdkondades, mis on seotud riigi põhifunktsioonidega.
Dokumendi kohaselt on nendeks valdkondadeks maksustamine, sotsiaalkindlustuspoliitika ning välis- ja kaitsepoliitika.
Eesti on veendunud, et kõik liikmesriigid peavad olema kaasatud EL-i juhtimisse. Selleks peab igal riigil olema volinikukoht Euroopa Komisjonis, nõukogu juhtimisel tuleb säilitada roteeruv eesistumine ning igal riigil peab europarlamendis olema selline minimaalne kohtade arv, mis võimaldab riigil osaleda kõigi suuremate poliitiliste gruppide töös.
Valitsuskabinet otsustas, et ministrid saavad oma lisamärkusi ja -ettepanekuid esitada 26. veebruarini, neid arutatakse 4. märtsi kabinetinõupidamisel.
Riigisekretär sai ülesande edastada dokumendi eelnõu avaliku arutelu algatamiseks kodanikeühendustele ja ettevõtlusorganisatsioonidele, kellelt oodatakse tagasisidet 19. märtsiks. Praeguse kava kohaselt kiidab valitsus dokumendi heaks valitsuse istungil 1. aprillil.
Valitsuse nõunik Henrik Hololei ütles dokumenti tutvustades, et hiljem arutab seda riiklikult tähtsa küsimusena riigikogu.
Hololei sõnul on dokument vajalik ka selleks, et Eesti esindajad EL-is käituksid ühtmoodi. “Igal riigil peaks olema oma EL-is toimimise põhimõtete kogum,” põhjendas ta. “Riik on EL-is tugev, kui ta esindajad ühel häälel räägivad.”
