Eesti kokk Soomes: elu on stabiilne, aga majandussurutis on nullinud palgatõusu lootuse
Kolm aastat tagasi kevadel otsustasin, et mulle aitab virelemisest – lähen Soome. Raha mul taskus ei olnud. Olen kokk ja hakkasin otsima enda oskustele vastavat tööd. Umbes viiekümnele laialisaadetud CV-le tuli kokku kolm positiivset vastust. Enamiku äraütlemiste põhjuseks oli minu puudulik soome keele oskus. Nende kolme kohaga sain aga vestluse kokku lepitud.
Samal hommikul, kui hakkasin Soome laeva peale minema, langes üks kolmest kohast ära – tuli kiri, et kahjuks ei ole mulle midagi pakkuda. Niisiis jäi alles kaks kohta, millest üks oli värbamisfirma Staffpoint.
Seal intervjueeris mind soome vanamees, kes oskas inglise keelt peaaegu sama vähe kui mina soome keelt. Sisuliselt me teineteisest aru ei saanud ja sealsamas meie teed lahku läksidki.
Jäi alles vaid üks koht viiekümnest – söögikoht Helsingi kesklinnas. Sinna jõudes rääkisime asjad peakokaga läbi ja juba järgmisel päeval sõlmisime lepingu.
Kuna mul polnud Soome isikukoodi ega ühtki muud vajalikku paberit, siis sõlmiti minuga eelleping, mis kehtib eeldusel, et paar nädalat enne päriselt tööle asumist on muud paberid korras. Sestap asusin pabereid korda ajama.
Iga asi maksis raha ja samal ajal oli tarvis kusagil elada ka. Selle kõige jaoks pidin võtma kokku 1300 eurot laenu. Esimesed kaks kuud elasin tuttava diivanil ja maksin poole tema korteriüürist.
Pärast pooltteist kuud töölkäimist hakkas elu vaikselt ülesmäge minema. 1300-eurose laenu sain makstud järgmise aasta veebruariks. Palka sain küll ainult miinimumi ehk 1700 miinus maksud.
Ega elu välismaal kerge ei ole. Kui pole ees tuttavaid, kes on nõus aitama, siis on sinna kolimine sisuliselt võimatu, kui pole just paari tuhandet eurot kohe taskust võtta.
Soomes on toitlustuse ja hotellinduse maailmas kõige olulisem soome keele oskus. Kui küsite minu käest, milline on tõenäosus saada tööle keeleoskuseta, siis vastan, et parimal juhul kümme protsenti. Kui aga keel suus, siis tõuseb see protsent kindlalt üle viiekümne. Muidugi oleneb palju ka töökogemusest.
Nüüd olen elanud Soomes üle kolme aasta. Elu on stabiilne, aga palgatõusu lootuse on nullinud majandussurutis, mida meie töökohas tegelikult näha pole, sest kliente käib üha rohkem.
Igaks juhuks veel üks oluline infokild neile, kes mõtlevad Soome tööle tulla: katseaeg on neli kuud – ükskõik, mida leping ütleb – ja selle aja jooksul on nii tööandjal kui ka töövõtjal õigus ilma igasuguste põhjendusteta "head aega" öelda.
Soovin jõudu kõigile, kes tahavad paremat elu otsima minna! Kerge see pole, aga kui tahtmist on piisavalt, siis saate hakkama.
Sotsiaalministeeriumi kampaania "Kui välisriiki, siis targalt!" hoiatab ja nõustab välismaale tööle minevaid inimesi. 2013. aasta andmetel tegi üle 50 000 tööealise Eesti inimese vastavaid ettevalmistusi kindla sooviga asuda tööle välismaal. Käesoleva aasta septembris Tallinna sadamas läbi viidud küsitlustest selgus, et iga neljas välismaal töötanud inimene on palga, töövahenduse, elukoha või töötingimustega ühel või teisel moel petta saanud. Hea lugeja, kui oled isegi välismaal töötanud, siis jaga oma kogemusi teistega! Anna teada, kuidas hakkama saada! Jutusta oma lugu ja anna nõu aadressil rahvahaal@delfi.ee !
