Rõivas: me ei lisanud riigipiiri lepingule ühtegi preambulit ega nõudmist
Peaminister Taavi Rõivas ütles valitsuse pressikonverentsil, et täna otsustati riigikogule kinnitamiseks saata riigipiiri leping. Rõivase sõnul jätkati 2013. aastal alustatud protsessi. 23. mail 2013. aastal kiitis riigikogu lepingu heaks, 2014. aasta algul allkirjastasid lepingu Eesti ja Venemaa välisministrid ning märtsi alguses algatati ratifitseerimise eelnõu, aga kuna riigikogu koosseis seoses korraliste valimistega muutus, siis on vaja eelnõu nüüd uuesti algatada.
"Me ei lisanud ühtegi preambulit ega nõudmist, aga muutsime piirilepingu seletuskirja sarnasemaks sellele, mis oli 2014. aastal," rääkis Rõivas. "Loomulikult ju tunnustame kõik Tartu rahu lepingut, mõistame ka, et see konkreetne piirileping puudutab üksnes piiriga seotud küsimusi. Valitsuses pole erimeelsusi selles osas, et piirileping tuleb ratifitseerida, tegu on väga olulise küsimusega, mis annab Eesti inimestele kindlustunde, et meil pole naabritega üksteisele territoriaalseid nõudmisi."
Rõivas lisas, et piirilepingu ratifitseerimine aitab kaasa ka piirijoone maha märkimisele. Suures osas piirijoon küll kattub kontrolljoonega, aga tehakse mõningaid muudatusi, et kontrolljoon saaks looduses liikuda loogilisemalt.
Välisminister Marina Kaljurand ütles pressikonverentsil, et ratifitseerimise protsess on piirileppe riigikokku ratifitseerimisele saatmisega taas alanud. Kaljurand ütles, et veidi enam kui nädal tagasi New Yorgis arutas ta teemat Venemaa välisministri Sergei Lavroviga ja lepiti kokku, et jätkatakse ratifitseerimisega, püütakse seda teha sünkroonis ja teineteist kursis hoides.
Eesmärk on piirileping ratifitseerida enne Venemaa riigiduuma valimisi 2016. aasta septembris, et leping ei kukuks menetlusest välja nagu juhtus Eestis.
IRLi esimees Margus Tsahkna saatis täna öösel laiali pressiteate, milles teatas, et valitsus peab Eesti-Vene piirileppe heakskiitmisel andma ühemõttelise hinnangu, et Eesti juhindub piirileppe sõlmimisel Tartu Rahulepingu artikkel 2 kehtivusest ja õigusliku järjepidevuse põhimõttest. Taoline samm oli väga ootamatu ja tekitas piirilepingu nurjumise ohu.
Kaljurand rõhutas, et valitsuse istungil ei muudetud lepingut, ratifitseeritava seaduse eelnõu ega seletuskirja, mis koostati kõigi osapooltega koos. Viide Tartu lepingule seletuskirjas rahuldas Tsahkna sõnul teda, ja ta sõnas, et IRLi eesmärk pole olnud seda kirja saada preambulasse.
Välisminister täpsustas, et Eesti ja Venemaa aktsepteerivad, et meil on ajaloost erinev arusaam. "See, et meil on ajaloo ja Tartu rahu kehtivuse suhtes erinevad arusaamad, ei tohiks mõjutada meid riigina. Me teame, mille alusel on Eesti riik loodud ja mille põhjal Eesti riik püsib. See ei takista meil lahendamast probleeme, küsimusi või sõlmimast lepinguid, kui me ei lähe vastuollu oma põhimõtetega," lausus Kaljurand ja kinnitas, et piirilepingud on sõnastatud selliselt, et mõlemal poolel jääb võimalus tõlgendada ajalugu erinevalt, aga piir saab määratud.
Riigikogu väliskomisjoni liige Keit Pentus-Rosimannus (RE) kommenteeris, et mida vähem lahtisi otsi ja lahendamata teemasid Eestil Venemaaga on, seda parem.
"Piirilepingu ratifitseerimine pole küll nii öelda elu ja surma küsimus, aga hea on, kui see lõpuks tehtud saab ja kui meil on seejärel võimalik praeguse kontrolljoone asemel kahe riigi vaheline piir ka füüsiliselt looduses maha märkida. Parlamendis jälgime kindlasti oma arutelude tempoga ka seda, kuidas Venemaa duumas piirilepingu arutelu edeneb. Ühepoolselt pole meil kiirustada vaja, ratifitseerimiseks on vaja ikkagi mõlema poole reaalseid otsuseid ja tegusid," leidis Pentus-Rosimannus.
