IRLi seisukohad immigratsioonipoliitka küsimuses: pagulaste vastuvõtmisel tuleb kehtestada piirarv
Isamaa ja Res Publica Liidu volikogu võttis täna vastu seisukohad immigratsioonipoliitika küsimuses.
Isamaa ja Res Publica Liidu volikogu seisukohad immigratsioonipoliitika küsimuses:
IRLi Volikogu, Tallinn, 10. oktoober 2015
Eesti on solidaarne teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega põhiküsimustes, sh julgeolekupoliitika, migratsiooniprobleemi lahendamine, inimkaubanduse vastane võitlus. Samas rõhutame, et solidaarsus saab põhineda üksnes vabatahtlikkusel, mitte aga kohustuslikel ettekirjutustel.
Eesti ja Euroopa Liidu jaoks on elutähtis rakendada kõik jõud migratsioonikriisi algpõhjuste tervendamiseks eeskätt Süürias; praegune erakorraline migrantide vool ei tohi muutuda kestvaks.
1. Euroopa Liit peab viivitamatult kehtestama tõhusa kontrolli Schengeni piiride üle, panustama pagulaste abistamisele kriisikollete pagulaslaagrites ning saatma Euroopast välja illegaalsed majandusimmigrandid.
2. Euroopa Liidu aluslepingu järgi kuulub sisepoliitika iga liikmesriigi kompetentsi. Peab säilima liikmesriikide iseotsustamisõigus immigratsioonipoliitika üle, pidades silmas nii liikmesriikide suveräänsust kui omavahelist solidaarsust. Euroopa Komisjonil ei ole pädevust ega õigust kehtestada liikmesriikidele automaatset immigrantide laialijagamise mehhanismi. Lähiajaloos pretsedenditu ulatusega rändekriis vajab Euroopa Liidult otsustavat panustamist rändekriisi põhjuste lahendamisse. Muutunud olukord nõuab Euroopa Liidult 2013-2020 finantsperspektiivi üle vaatamist ning võimaluse loomist suunata EL finantsperspektiivi vahendeid pagulaskriisi mõjude leevendamiseks. Peame vajalikuks, et Euroopa Liidu komisjon teeb sellekohase initsiatiivi.
3. Vabatahtlikkuse alusel ümberpaigutatavate ja ümberasustatavate pagulaste vastuvõtmiseks peame vajalikuks kehtestada seaduses eraldi piirarv. Piirarvu seadmisel on oluliseks tingimuseks Eesti võimekus saada hakkama ümberasustatavate ja ümberpaigutatavate pagulastega. Eesti annab õigusliku kaitse vaid pagulastele ja sõjapõgenikele. Piirarvu ettepaneku aluseks võtame 0,03% Eesti alalisest elanikkonnast.
4. Eesti peab tagama reaalse piirikontrollivõimekuse Euroopa Liidu välispiiril. Lisaks peab Eesti olema valmis teostama ajutist piirikontrolli ka Euroopa Liidu sisepiiridel.
5. Eestilt rahvusvahelise kaitse saanud isikud peavad läbima kohanemisprogrammi.
6. Õigusliku kaitse saanud isikud saavad aastase elamisloa.
7. Eestilt rahvusvahelise kaitse saanud isikud peavad omandama kahe aasta jooksul vähemalt eesti keele B1 tasemel. Elamisloa pikendamise menetluses võetakse arvesse keeleõppe ja kohanemisprogrammides tulemuslik osalemine. Samuti õiguskuulekas käitumine.
8. Eesti peab aegsasti kehtestama seadusandliku regulatsiooni, et tagada meie kultuuriruumi ja tavade järgimine (avalikus ruumis näokatete keeld, naiste ümberlõikamise ja sundabielude keeld).
9. Õigusliku kaitse saanud isikud saadetakse pärast kodumaal stabiilsuse saabumist oma elukohta tagasi.
10. Eesti peab oma riigis kehtestama nn turvaliste riikide ja piirkondade nimekirja, mille kodanikud ei vaja kaitset ja kellele ei anta varjupaika. Sarnane regulatsioon on vaja kiiremas korras ellu viia ka Euroopa Liidu tasemel.
11. Eesti peab jätkama konservatiivset immigratsiooni-, keele- ja kodakondsuspoliitikat. Konservatiivne rändepoliitika tähendab, et soodustame nende välismaalaste Eestisse elama asumist, kes on valmis ning võimelised panustama Eestis arengusse ja kes aitavad kasvatada meie majandust ja keda meie ühiskond vajab. Soodustame ennekõike kvalifitseeritud tööjõu saabumist Eestisse, kellest on meie tööturul kõige suurem puudus ning keda Eesti ettevõtjad vajavad. Teisalt on vajalik hoida ära nende välismaalaste Eestisse pääsemine, kes võivad olla ohuks avalikule korrale, riigi julgeolekule või sotsiaalsele toimimisele. Sellel eesmärgil on Eestis kehtestatud ka sisserände piirarv, mis on igati mõistlik hoob rändepoliitika teadlikuks juhtimiseks.
