Varjupaigataotlejad Iraagist: kuidas saavad Rootsi ja Soome olla nii head ja Eesti nii jube?
Okastraadi taga hoones on vähemalt kaks lastega perekonda. Nad on vangistatud, sest keelduvad Eestis asüüli taotlemast, teatab Yle Nyheter.
Üks perekond koosneb 23-aastasest Noorist, tema mehest ning 3- ja 4-aastastest tütardest. Nad tegid otsuse Iraagist Bagdadist põgeneda, kui ühel päeval ilmus välja video Noori mehevenna tapmisest šiiitide poolt.
Nad tahtsid jõuda Soome Vantaasse, kus elavad juba mitu aastat Noori vanemad ja õed-vennad. Nad jäid aga Eestisse toppama.
Noor ja tema perekond on Vantaas elava ema Shahrazadi sõnul lukustatud ühte ruumi painipaigas ning nende eest ei hoolitseta nagu vaja. Nad ei saa vabalt ringi liikuda. Lapsed on haiged ja peaksid Shahrazadi sõnul ravi saama. Neil ei ole mobiiltelefone ja nad ei saa kellelegi helistada.
Shahrazadi mees Mazin sõitis mõni nädal tagasi Harkusse, aga teda ei lastud sisse. Ta tahtis oma lapselastele valuvaigistit viia. Tahtis tuua ravimeid ja riideid, aga tal ei lastud isegi asju sinna jätta.
„Soomes ei teeks nad kunagi midagi sellist,“ ütleb Mazin vaikselt.
Kui Svenska Yle Harkusse filmima läks, oli aknast kuulda appihüüdeid.
„Appi, see on vangla!“ hüüab meeshääl. „Me tahame vabadust!“ kuulutab teine.
Inimõiguste keskuse juristi Anni Sääri sõnul ei lubata iraaklastel edasi Soome sõita, sest neil ei ole õigust Euroopa Liidus viibida.
Küsimusele, miks ei või perekond Eestis varjupaika taotleda, vastab Shahrazad, et Noor tahab oma sugulaste juurde Soome.
„Tema ja tema perekond kardavad Eestis. Nad kohtlevad neid terroristidena. Miks ei või Eesti lasta neil edasi minna, nagu kõik teised riigid Euroopas teevad?“ küsib Shahrazad.
Samal ajal Noori ja tema perekonnaga põgenes Iraagist ka Shahrazadi teine tütar Bidur oma perekonnaga. Bidur on nüüd Soomes Vantaas. Soome saabus ta mõned päevad tagasi läbi Rootsi.
Õed läksid omavahel lahku Viinis. Üks otsustas reisida läbi Eesti, teine läbi Rootsi.
„Kuidas saavad Rootsi ja Soome olla nii head ja Eesti nii jube?“ küsib Shahrazad.
Politsei- ja piirivalveameti kommentaar:
"Harku kinnipidamiskeskusse paigutatakse riigis õigusliku aluseta viibijad halduskohtu otsusega kas riigist väljasaatmise korraldamiseks või rahvusvahelise kaitse menetluse ajaks. Tegemist on režiimse asutusega ning sinna inimeste paigutamise alused on paika pandud seadusega. Kinnipidamiskeskuses viibivatele välismaalastele tagatakse muuhulgas arstiabiteenus ning vajadusel ravi ja protseduurid. Vajadusel paigutatakse kinnipidamiskeskusesse ka perekondi, et lastel oleks võimalik ka menetluse ajal ema-isaga koos olla. Perekondade jaoks on keskuses teistest eraldatud ja vastavalt sisutatud ruumid.
Kinnipidamiskeskuse igapäevase elu korraldust ning inimväärika kohtlemise tagamist kontrollivad regulaarselt nii õiguskantsler kui ka erinevad rahvusvahelised inimõiguste organisatsioonid. Viimati käis keskust kontrollimas UNHCR alles eelmisel nädalal ning nende esmane tagasiside kinnipidamistingimustele ja elukorraldusele oli samuti positiivne."
