Eesti riigipea sõnul pole Helsingi soome-ugri rahvaste kultuurikongressil üle 80 aasta tagasi alguse saanud hõimupäeva puhul kõige olulisem selle päeva riiklik tähistamine, vaid suhted meie inimeste vahel ning teineteise kultuuride hea tundmine.

„Hõimupäev on vaid kinnituseks ja meeldetuletuseks, et soome-ugri rahvad hoiavad oma pärandit ning ühiseid juuri, ka siis, kui meie vahel on meri või pikad vahemaad,“ kirjutas president Ilves.

„Olen veendunud, et meil – oma riigiga soome-ugri rahvastel – on kohustus toetada meie väiksemaid hõimurahvaid, aidata neid oma traditsioonide hoidmisel ja ettevaataval kaasajastamisel. Seda nii, et nende keel ja kultuur kõlaksid XXI sajandi maailmas ka väljaspool meelelahutuslikke muuseum-külasid,“ kirjutas Eesti riigipea Soome ja Ungari kolleegidele. „Me keegi ei taha, et maailm muutuks veelgi kultuurivaesemaks ja üksluisemaks. Lootust ja koostööd saame me ühiselt pakkuda kõigile soome-ugri hõimurahvastele.“

Tava tutvustada oktoobrikuu kolmandal nädalal hõimurahvaid ja nende kultuure sai alguse juba 1931. aastal, kuid katkes nõukogude okupatsiooni ajal. 1988. aastal traditsioon taaselustati ning 2011. aasta märtsis võeti Riigikogus vastu otsus tähistada hõimupäeva oktoobrikuu kolmandal laupäeval riikliku tähtpäevana, mil heisatakse riigilipud.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena