Narkotalituse juht: kui me ei suuda legaalset uimastit - alkoholi - vastutustundlikult tarvitada, miks peaksime võimaluse kanepile andma?
"Ma arvan, et me võib olla ei ole samas õigusruumis, nagu me täna oleme. Võib olla tarvitamine ei ole enam väärtegu, aga kindlasti jäävad teatud piirangud, nagu nad on igal pool," sõnas Laur, ja lisas, et eks aeg näitab, mis 20 aasta pärast juhtub: mis suunas meie ühiskond areneb, kuidas kujuneb narkopoliitika naaberriikides, lisaks ei saa välistada narkoturismi probleemi.
"Parem jäägu niimoodi, nagu hetkel on. Meil on muude uimastitega probleeme küll. Kanep on tegelikult nii-öelda teisejärguline." Peamine on fentanüül ning selle tarvitamise probleemid, mille poolest Eesti lähinaabritest selgelt eristub. Selle teadmise taustal ja vastukaaluks kõigile kanepi pooldajatele kutsub Laur üles inimesi mõtlema veel teiselegi olulisele aspektile: kas me oleme täna valmis riiklikult selleks, et anda inimestele võimalus veel ühe "laeka" avamiseks.
"Nädalavahetusel peeti kinni 50 juhti. Kui me ei suuda ühte legaalset uimastitki – alkoholi – vastutustundlikult tarbida; miks me peaksime veel neid võimalusi inimestele andma. Me oleme vananev, viimaste näitajate järgi tervislikult kehvas seisus olev ühiskond; meil on noored, kes sõjaväkke lähevad - nende seas nüüd 76 kanepitarvitajat -, lisaks sellele on terve hulk noori, kes üldse ei ole kõlblikud ajateenistuse jaoks. Sellised asjad panevad mõtlema, kas me saame võtta riski ja anda veel võimalusi ennast hävitada."
Laur viitab ajateenistuse näites eelmisel nädalal ilmunud uudisele, kus Võrru Taara linnakusse saabunud 200 ajateenijast põrus narkokontrollis rekordiliselt 76 ajateenijat.
Üritatakse vägisi ravida
Kolm põhisuunda narkopoliitikas on turu vähendamine, narkootikumide tarvitamise ennetamine ja ravimine. Laur tõstab eraldi esile fentanüülisõltlased, keda ei saa riik unarusse jätta. "Meil on olukord, kus meil ei ole Lasnamäel metadooni (uimastivõõrutusravimi) punkti. Kuna fentanüülisõltlast iseloomustab see, et ta on üsna paikne, ei pruugigi ta sealt Lasnamäelt välja tulla," tõi Laur ühe näite elust enesest. Selle jaoks oleks oluline viia metadooni punkt Lasnamäele, vastasel juhul jätkuks sõltlaste vargustelaine.
Näiteks Hollandis eraldati sõltlased kahte leeri: kes tahtis ravi ning kes asendusainet. Viimased tunnistasid, et ei saa oma sõltuvusest välja tulla ning ei soovinud ka kuritegusid toime panna, et uue doosi jaoks raha hankida. Riik otsustas, et neile tuleb hakata narkootilist ainet andma.
Riigi lahenduseks sõltuvusest vabanejatele oli pidev arsti järelevalve, toosi järk-järguline vähendamine, sotsiaalsed tugigrupid, psühholoogid, psühhiaatrid. "Täna üritame Eestis vägisi ravida. Aga täna, olles ravipakkujatega rääkinud, tunnistavad nad, et ravilkäijate hulgast vaid mõneprotsendiline hulk ei ole ilmselgelt proportsionaalne," nentis Laur, ja tõi lahenduseks suuna, mille on Holland võtnud.
Numbrid on tõusuteel
Laur lisas, et on oluline olukorda teadustada ja reaalse olukorraga seotud lahendusi välja tuua. "Mitte nii, et lahmime, et teeme kanepi legaalseks. Nii ei saa. See olukord tuleb iseenda jaoks lahti mõtestada."
Põhja prefektuuri andmetel on selle aasta üheksa kuu seisuga Harjumaal kinni peetud 235 narkokuriteos kahtlustatavat. Neist neli on alaealised. Uurijatel oli 9 kuu seisuga menetluses 282 kriminaalasja, mis on viiekümne võrra enam kui mullu samal ajal.
Kui mullu arestiti kuriteos kahtlustavatel kokku üle 320 000 euro väärtuses kriminaaltulu, siis selle aasta 9 kuuga on seda tehtud juba üle 660 000 euro väärtuses.
Narkootikumide väikeses koguses omamise või tarvitamise suhtes on sel aastal alustatud ligikaudu 1700 väärteomenetlust, mis on üle 200 materjali rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. 97 menetlusest oli seotud alaealisega, see trend sama võrreldes eelmise aasta sama ajaga.
