PÄDASTE

1566. a läänistati Johannes Knorrile mõned Pädaste küla talud ning Pater noster ja Hanpus-nimelised laiud Suures väinas. Siit sai alguse Pädaste mõis, mille omanikeks on olnud pea kõigi tuntumate Saaremaa aadlisuguvõsade esindajad (Knorring, Rosen, Vietinghof, Aderkas, Buxhövden, Stackelberg, Bock).

17. saj lõpus oli Pädastes lisaks puidust härrastemajale ja kõrvalhoonetele veel suur viljapuuaed.
Mõisa praegune peahoone on ehitatud 1875. a.
1934. a kasutas mõisa härrastemaja eriotstarbetalu pidaja.
1946-47.a kasutati möisahoonet hobulaenutuspunktina, hiljem asus siin kalakombinaat. Alates 1951. a-st oli mõisahoones Pädaste Invaliidide Kodu.

Lähemast ajaloost:
Pärast Nõukogude-aegset aastatepikkust hooletut kohtlemist, mil mõisa kasutati nii sõjaväelise peakorterina, kalakasvatuse jaotuspunktina ja hooldekoduna, hüljati see 1980ndate aastate alguses sootuks. Kuniks mõisa nüüdsed omanikud 1996. aastal mõisa ülesehitamise väljakutse enda kanda võtsid, seades eesmärgiks muuta looduskaunist kohast Baltimaade kauneim luksushotell.
Enne ja pärast
Enne ja pärast

OLUSTVERE MÕISA MEIEREI

Olustvere mõisa meierei

Muinsuskaitse eritingimused ja projekt: OÜ Mändmaa Projekt (Raivo Mändmaa)

Tööde teostaja: AS Pärnu REV

Muinsuskaitseline järelevalve: Leili Männik

Enne ja pärast
.
Enne ja pärast

KOHTLA-JÄRVE KULTUURIMAJA

Kohtla-Järve kultuurimaja

Muinsuskaitse eritingimused: Marksi Projekt OÜ, arhitekt Reet Pulk-Piatkowska

Projekteerija: OÜ Zoroaster, arhitekt Vladimir Orlov, insenerid Tatjana Hünne ja Jekaterina Šabanova

Tööde teostaja: Riito Ehituse AS

Enne ja pärast
.
Enne ja pärast

KURESSAARE GARNISONI 4

Hoone jääb 17. saj välja kujunenud Kuressaare vanima osa piirile, endiste muldkindlustuste piirkonda. Kõrge miljööväärtusega hoone. Esimest korda on hoone kindlalt märgitud 1862.a linnaplaanile, 1803.a linnaplaanil on väiksem hoone orientaaruvalt Garnisoni 2 ja 4 hoonete vahel.

Hoone on olnud kasutusel elumajana, 1936.a oli seal ka kauplus ja 1940.a kindlustusseiltsi "EKA" esindaja. Aastatel 1911 ja 1937 on hoone omanikuks olnud kaupmees ja linnanõunik Johannes Vilsar. Nõukogude ajal kohandati hoone 5 korteriga elamuks. Garnisoni 4 hoone on säilinud peaaegu muutmatul kujul: säilinud on nii hoone plaanilahendus, aknad, klassitsistlikud tahveldatud siseuksed kui ka osaliselt välis- ja siseviimistlus. Tähelepanuväärne on alumise korruse ruumis säilinud kaarekujuline nišš, mis on oma olemuselt varasematest aegadest tuntud mantelkorstna rudiment.

Nii kaarest paremal kui vasakul paiknesid vaheseina kohal ahjud, mille lõõrid koondusid ühte hoone keskjoonel paiknevasse korstnasse. Kuressaares teadaolevalt ainulaadne.

Allikas: Garnisoni 4 muinsuskaitse eritingimused remondiprojekti koostamiseks / T.Sepp /Kuressaare 2006
Enne ja pärast
.
Enne ja pärast

PÄRNU KUUSE 2

Muinsuskaitse eritingimused: Mari Loit (Muinsuskaitseamet)

Projekt ja muinsuskaitseline järelevalve: Arcus Projekt OÜ, Tiit Raev

Tööde teostaja: AS Pärnu REV, töödejuhataja Enn Prisko
Enne ja pärast
.
Enne ja pärast

KEILA JAAMAHOONE

Eesti Raudtee ei pidanud jaamahoonet vajalikuks ja tahtis lammutada. Keila linn sai kompromissina hoone endale, pani uue katuse ja taastas korstnapitsid ning siis pani müüki. Pärast mõneaastast müügiprotsessi ostis selle kohalik mees Vambola Kaldre ja taastas selle, praegu on seal avatud kohvik. Loe lähemalt ka Eesti Elust!

Enne ja pärast
.
Enne ja pärast

ANGLA TUULIKUMÄGI

Veskilugu Angla Tuulikumäel algab 19. sajandi lõpukümnenditel. Tol ajal kasvatati igas talus teravilja, mis oli vaja peeneks jahvatada. Vallseljandikul jätkus piisavalt tuult üle põldude, puumaterjalist puudust ei olnud, samuti leidus tublisid veskimeistreid. Angla Tuulikumägi on aja kulgedes näinud nii paremaid kui halvemaid aegu: olnud nii kibekiire viljajahvatamise ja kohaliku seltsielu koht kui ka II maailmasõja tallermaa. Kolhooside ajal tuulikud ühistati ja jäid seisma. Hilisemal ajal võeti tuulikud muinsuskaitse alla ja 1984 - 1985 restaureeriti, aga töökorda neist ühtegi ei seatud.

Aastatel 2008 - 2010 on renoveeritud kõik neli pukktuulikut ja hollandi tuuleveski. Vilidu tuulik jahvatab tuule jõul jahu ja hollandi tuuleveskis on neljal korrusel avatud piirkonna veskikultuuri ajalugu ja põllumajandust tutvustav ekspositsioon, kirjutab Angla tuulikute koduleht.


Enne ja pärast
.
Enne ja pärast
KÕUE
Enne ja pärast
.


VÕHMUTA
Enne ja pärast
.
Enne ja pärast


ARUKÜLA MÕIS

Aruküla mõisa peahoone

Muinsuskaitse eritingimused ja projekt: AB Adrikorn ja Rets

Välis- ja siseviimistluse uuringud ning maalingute konserveerimine: H&M Restuudio OÜ

Välisviimistluse stukkdekoori tegevuskava ja konserveerimine: OÜ Art Dekoor

Tööde teostaja: Tarrest LT OÜ

Projektijuhtimine: Tallinna Linnaehituse AS, Oleg Baum

Muinsuskaitseline järelevalve: Mait Tael
Enne ja pärast
.
Enne ja pärast
HAAPSALU KUURSAAL
Enne ja pärast
.
Enne ja pärast
PIIRI
Enne ja pärast
.
Enne ja pärast

VANA-VÕIDU

2. Uue funktsiooniga mälestis

Vana-Võidu mõisa karjakastell

Projekteerija: Innopolis Insenerid OÜ

Tööde teostaja: OÜ Silindia Ehitus

Muinsuskaitseline järelevalve: Mait Tael
Enne ja pärast
.
Enne ja pärast
HEIMTALI
Enne ja pärast
.
Enne ja pärast

VÄIMELA MÕISA LAUT

Väimela mõisa laut

Muinsuskaitse eritingimused ja projekt: Kurmik Projekt OÜ

Tööde teostaja: AS Semuehitus

Muinsuskaitseline järelevalve: Riina Lepp
Enne ja pärast
.
Enne ja pärast

MOOSTE MÕISA MEIEREI

Mooste mõisa meierei

Muinsuskaitse eritingimused ja projekt: Kurmik Projekt OÜ

Tööde teostaja: JB Ehituse OÜ

Muinsuskaitseline järelevalve: OÜ ARC Projekt
Enne ja pärast
.
Enne ja pärast

PAJUSI MÕISA KUIVATI

Pajusi mõisa kuivati

Muinsuskaitse eritingimused: Maskaron OÜ, Andres Sildre

Projekteerija: Projektgrupp Rosenberg OÜ, Peep Rosenberg, vastutav spetsialist Jüri Noška

Tööde teostaja: Põltsamaa Ehirest OÜ, töödejuhataja Heino Puide
Enne ja pärast
.
Enne ja pärast


VÕRU RIIGIGÜMNAASIUM

Võru Riigigümnaasium

Muinsuskaitse eritingimused: Reet Org

Ehitise ekspertiis: Kurmik Projekt OÜ, Epp Needo

Projekteerija: OÜ Esplan

Tööde teostaja: Nordecon AS

Muinsuskaitseline järelevalve: Sweco EST OÜ
Enne ja pärast
.
Võru riigigümnaasium

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena