Kooseluseaduse rakendusakti algatamiseks võis toetusallkirju oodata ka Keskerakonnalt ja Vabaerakonnalt. Miks neid aga ei tulnud?
Kooseluseaduse rakenduseelnõu algatamise initsiatiiv oli sotsiaaldemokraatide ja reformierakondlaste poolt oodatav - möödunud sügisel tuli lõviosa kooseluseaduse poolthäältest just neilt erakondadelt. Selgelt oli vastu IRL.
Uurides XIII riigikogu koosseisu uutelt liikmetelt, missugune on nende suhtumine kooseluseaduse rakendusaktidele: kas nad hääletavad poolt või vastu, tuli selgelt välja EKRE-le iseloomulik konservatiivne suhtumine. Vastakaid arvamusi pakkus nii Vabaerakond kui Keskerakond.
Puudused terminite sisus
"Me elame 21. sajandil, kus on muutunud suhtumine nii traditsioonilise perekonda kui vähemustesse. Meie põhiseaduse paragrahv 12 ütleb, et mitte ühtegi inimest ei tohi diskrimineerida, sealhulgas ka seksuaalse sättumuse tõttu ning riik peab suhtuma kõigisse kodanikesse ühetaoliselt. Kooseluseadus ei tohi olla ühiskonnas vaenu õhutamise ja poliitilise polariseerumise objektiks," kirjeldas Vabaerakonna esindaja Monika Haukanõmm oma seisukohta kooseluseaduse teemadel. Siiski ei andnud Haukanõmm ega ka keegi teine Vabaerakonnast oma toetusallkirja rakendusseaduse algatamiseks. "Vabaerakonna fraktsiooni liikmed on praegu ootaval seisukohal ning otsustame eelnõu toetamise edasise menetluse käigus," lisas Haukanõmm. Praeguse seisuga on Vabaerakonnale arusaamatu, miks on mindud ilma sisulise analüüsita kergema vastupanu teed.
"Tehniliselt on seaduseelnõu üles ehitatud nii, et on kehtivates Eesti seadustes otsitud üles kõik kohad, kus on nimetatud abielu ja/või perekonda, või on nendest juttu ilma otsest nime kasutamata, ja tehakse ettepanek täiendada teksti sõnapaariga "registreeritud kooselu". Vabaerakond on korduvalt juhtinud tähelepanu asjaolule, et asja selguse ja probleemide edasise vältimise huvides on vajalik eraldi regulatsioone samasooliste ja erisooliste paaride jaoks. Küll aga oleme valmis oluliste muudatuste sisseviimisel eelnõusse, sealhulgas vastuvõetud algsesse seadusesse, seda toetama."
Vabaerakonna liige Jüri Adams vastas varasemalt küsimusele, kas kavatseb kooseluseaduse rakendusaktide poolt või vastu hääletada, et enne, kui ei ole seaduse eelnõuga tutvunud, ei taha ta oma seisukohta öelda. Kui ta oleks aga eelmises riigikogu koosseisus, oleks ta kooseluseadusele vastu hääletanud. Andres Ammas vastas pikemate põhjendusteta, et hääletab nii kooseluseaduse rakendusaktide vastu, samuti oleks ka kooseluseaduse vastu hääletanud, kui olnuks võimalus.
Rakendusaktid valitsusliidule
Möödunud sügisel andsid lisaks reformikatele ja sotsidele kooseluseadusele poolthääle ka kolm Keskerakonna liiget (Kadri Simson, Priit Toobal, Lauri Laasi). Sellest lähtuvalt võis erakonnalt oodata vähemalt paari allkirja ka rakendusseaduse eelnõu algatamiseks. Neid aga ei tulnud.
"Toetasin eelmises riigikogu koosseisus kooseluseaduse vastuvõtmist. Kui parlament on seaduse vastu võtnud, siis on see valitsuskoalitsiooni, valitsuse ja ministri kohustus ning ülesanne, et seadust saaks ka igapäevaelus rakendada. Ehk siis vastu võetud seaduste rakendusaktide vastuvõtmine on esmalt valitsusliidu ülesanne. Kui valitsuskoalitsioon on valmis ja tahab riigi juhtimisel vastutust kanda, siis peab ta seda tegema ka kooseluseaduse rakendussätete puhul," oli Toobali vastuseks küsimusele, miks ei andnud tema toetusallkirja rakendusseaduse algatamiseks.
Dmitri Dmitrjev on üks nendest keskerakondlastest, kes on põhimõtteliselt kooseluseaduse vastu - ning sellest lähtuvalt ei andnud ka allkirja seaduseelnõu algatamiseks -, kuid peab rakendusaktide puhul seisu raskemaks, kuna seadus on juba vastuvõetud eelmise riigikogu koosseisuga ning praegune koosseis on olukorras, kus tuleb rakendusaktidega tegeleda ja need vastu võtta.
Põhimõtteline vastasseis
Keskerakondlane Peeter Ernits on aga selgelt nii seaduse kui rakendusaktide vastu. "Alles me kastreerisime rahva presidendi otsevalimise eelnõu prügikastisaatmisega, samas kui lõviosa rahvast tahaks ise endale presidendi valida. Kooseluseaduse läbisurumisega tehti sama. Ma ei ole sellise praktikaga nõus. Viimane aeg on rääkida ausalt: kas meie, riigikogu liikmed, juhime ise oma riiki või teeb seda keegi teine. Ja kui, siis kes."
Sarnase suhtumisega Keskerakonnast on ka Jaanus Karilaid. "Linnar Priimägi on öelnud, et homode õnnele täna küll Eestis õiguslikke takistusi Eesti ei ole. Mind häirib, et üliväike grupp tahab saada nii agressiivselt jõuda mehe ja naise liiduga samale tasandile. Meil on täna isegi negatiivne iive ja me ei pea riigikogu tasandil propageerima homode suhteid." Ta lisas, et kooselusseadusega võib tegeleda, aga siis kui esmased ülesanded on riigikogu poolt lahendatud: praegu on kooseluseadus lihtsalt poliitiline eputamise teema ja seda üritatakse suhtekorralduslikult siduda 21. sajandiga, moodsusega ja kaasaegsusega.
Täna annavad 23 riigikogu Reformierakonna ja 15 Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liiget parlamendile üle kooseluseaduse rakendusaktid. Kooseluseadus jõustub 1. jaanuarist 2016 ning enne seda on riigikogu liikmetel põhiseaduslik kohtustus seaduse rakendusaktid õigeaegselt jõustada. Rakendusaktide vastuvõtmiseks on vaja 51 poolthäält.
