Peapiiskop Urmas Viilma: kui võõras koputab uksele, tuleb anda talle abi oma kodus
Kirikujuhid märgivad avalduses, et keegi ei saa jääda kõrvalseisjaks ega vaikijaks tekkinud olukorras, vaid peab juhinduma Jeesuse sõnadest: “Sest mul oli nälg ja te andsite mulle süüa, mul oli janu ja te andsite mulle juua, ma olin kodutu ja te võtsite mu vastu.” (Mt 25:35) Piiskopid avaldasid muret ja palvetasid kristlaste ja teiste kiusatud vähemusgruppide pärast Lähis-Idas.
Anglikaani kiriku juht Cantebury peapiiskop Justin Welby edastas mureliku sõnumi Lähis-Ida kristlastelt, kes muretsevad, et väljaränne viib kristluse väljasuremisele piirkonnas, kus on ristiusu ajalooline häll. “Peame põgenikele vahetu abi osutamise kõrval Euroopas panema enam rõhku kristlaste ja teiste tagakiusatud vähemuste turvalisuse tagamisele seal, kus on nende kodu,” sõnas peapiiskop Welby.
Sama seisukohta esindas Edinburghis ka Eesti luterlasi esindanud peapiiskop Urmas Viilma, kes rõhutas oma sõnavõtus vajadust osutada abivajajatele abi seal, kus nad parasjagu on ja abi küsivad. “Kui võõras koputab uksele, tuleb anda talle abi oma kodus ning kanda tema eest hoolt ja olla külalislahke, kuid pingutama peaksid riigid ja kirikud selle nimel, et pakkuda abi inimestele seal, kust nad oma põgenikuteed alustavad, nõnda, nagu seda teeb põgenikelaagrites juba aastakümneid Luterlik Maailmaliit,” sõnas peapiiskop Viilma.
Porvoo Ühisavaldusega liitunud luterlike, anglikaani ja episkopaalsete kirikute juhid arutasid 20.-22. oktoobrini toimunud kohtumisel Šotimaal Edinburghis kogu Euroopat mõjutavat Lähis-Ida põgenikekriisi ja kirikute võimalusi selle leevendamisel.
Porvoo Ühisavaldus, mis kirjutati alla 1996. aastal ka Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus, ühendab ühte osaduskonda umbes 50 miljonit kristlast Rootsi, Norra, Soome, Islandi, Taani, Eesti ja Leedu luterlikest kirikutest, Inglise, Šoti, Iiri ja Walesi anglikaani ja episkopaalsetest kirikutest ning Hispaania ja Portugali episkopaalsetest kirikutest. Läti luteri kirik on osaduskonna vaatlejaliige.
