KÜMME KÜSIMUST: Soovita, mida peaks tegema, et inimesed ei istuks purjus peaga rooli ja ei sõidaks end surnuks?
Alkoholipoliitika on viimasel ajal teravalt esile tõusnud: kui eelmisel nädalal tuli tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski välja plaaniga piirata alkoholireklaame ja vägijookide kättesaadavust kauplustest, siis sel nädalal on justiitsminister Urmas Reinsalu tõstnud teemaks karmimad karistusmäärad roolijoodikutele.
Koostasime kümme küsimust, et teada saada, mida arvab asjast Delfi lugeja: mis aitaks joomist vähendada?
Reinsalu sõnul võetakse igal aastal kinni ligi 3000 joobes juhti, kellest viiendik on juba varem sama teo eest vähemalt korra karistatud. Ministeeriumi sõnum on, et kui isik on juba karistatud kasvõi ühe korra, siis järgmine kord läheb talle väga kalliks maksma: teist korda kriminaalses joobes juhtimisega vahele jäänud inimene läheb suure tõenäosusega reaalselt vangi, temalt võetakse juhiload ära vähemalt kolmeks kuuks ja ta peab läbima kohustusliku teraapiaprogrammi.
Küsitlus on lõppenud! Täname vastamast!
TÄNASED REEGLID:
Nn jääknähtude all peetakse silmas 0,2–0,49 promilli suurust joovet ja selle eest näeb liiklusseadus autojuhile karistuseks ette kuni 400-eurose trahvi ja juhiloa äravõtmise kuni pooleks aastaks. Aresti määrata ei saa.
Kerge joove on liiklusseaduse järgi 0,5–1,49 promilli. Keskmisele täiskasvanud inimesele tähendab see umbes paari pudeli õlle joomist. Sellises joobes roolist tabatud autojuhile võib mõista karistuseks kuni 1200-eurose trahvi või kuni 30 päeva aresti ning võtta load ära kuni aastaks.
Kriminaalne joove on üle 1,5 promilli. Sellises joobes roolikeeramise eest ootab kriminaalkaristus, mis võib ulatuda kolmeaastase vangistuseni.
